Olmejäätmete ringlussevõtt peaks Eestis täna euroreeglite järgi olema juba 55%. Eesti on saavutanud vaid 38%, kirjutab keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala värskes Infopanga jäätmekäitluse aastaraportis.

- Foto on illustratiivne. Jäätmete kogumine prügiveoautosse.
- Foto: Julia-Maria Linna
Järgneb Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala arvamuslugu, mis ilmus jäätmekäitlusfirmade aastaraportis. Viimase aasta jooksul on jäätmekäitluse sektoris Eestis olnud mitmeid väljakutseid. Positiivse poole pealt on ringmajandus tõusnud rohkem fookusesse, rajatud on uusi käitluskeskusi ning biojäätmete eraldi kogumine on toonud juba märgatavaid tulemusi. Samal ajal seisab valdkond silmitsi vajadusega parandada olmejäätmete ringlussevõtu taset ja kogutud materjalide kvaliteeti, et jõuda Euroopa Liidu seatud sihtarvudeni.
Infopanga jäätmekäitlusfirmade aastaraportiga saab tutvuda
siin.
Ringmajandus on tõusnud viimastel ajal siiski tugevamalt fookusesse
Eestis on mitmeid tehaseid näiteks klaasi, akude, erinevat tüüpi plasti ja biojäätmete ringlusse suunamiseks. Hiljuti avati ka käitluskeskus ehitusjäätmete väärindamiseks ning praegu plaanitakse tekstiilijäätmete väärindamise tehast.
Sellega valdkonna arengud kindlasti ei piirdu, sest jäätmereformiga peaks ringlusse jõudma igal aastal veel täiendavalt 100 000 tonni kohalikku jäätmematerjali, mis annab vajalikku tooret ja kindlust meie ringmajandusettevõtetele. Sellisteks investeeringuteks jagab riik ka keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu toetusraha.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Surve ringmajanduseks on veel madal, kuna mõõdame edu endiselt asjades, tõdeb Ragn-Sellsi juht Kai Realo. Siiski peitub tema sõnul ringses mudelis lisatulu, mis tõuseb eriti esile majandusraskustes.
Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtted mängivad ringmajanduse juurutamisel suurt rolli, samas kui tarbijatel on puudulik teadlikkus toodete jätkusuutlikust käitlemisest, selgus TalTechi ringmajanduse uuringust.
Jäätmeveo kvaliteedis ja korralduses ei maksa oodata edasiminekut, kui me ühiskonnana ei suuda vabaneda valearusaamast, et jäätmekäitlusega tegelevad ettevõtted peaksid oma teenuseid pakkuma praktiliselt tasuta, märgib nüüdseks kaks aastat Ragn-Sellsi juhtinud Kai Realo.
Samal ajal kui Eesti riik alustas fosforiidi testpuurimistega Lääne-Virumaal, sai Eestiski tegutsev keskkonnaettevõte Ragn-Sells loa ehitada Saksamaale tehas, kus hakatakse fosforit välja võtma reoveesetetest.
Tootmisettevõtted seisavad silmitsi üha keerukamate nõudmistega: tellimuste tähtajad lühenevad, kvaliteedistandardid karmistuvad ja kuluefektiivsuse vajadus kasvab. Globaalsed tarneahelad ja digitaliseerimine sunnivad otsima viise, kuidas tagada sujuv tootmine ja andmepõhine juhtimine.