Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Baltika jaemüük kukkus
Veebruari konsolideeritud müügitulu ulatus 3,4 miljoni euroni, suurenedes eelmise aasta sama perioodi jätkuvate tegevusvaldkondade müügituluga võrreldes 3%.
Börsifirma teatel suurenes jaemüük Baltikumis 1%, sealhulgas kasvas Lätis 8% ja Eestis 2% ning vähenes Leedus 5%. Baltikumi keskmine müügipind vähenes veebruaris 1%. Venemaa jaemüük vähenes 39% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kohalikus valuutas mõõdetuna vähenesid müügid Venemaal 5%. Müügipind Venemaal vähenes samal perioodil 15%.
Veebruaris suleti Venemaal kaks jaevõrgu poodi. Baltikal oli veebruari lõpu seisuga kokku 127 kauplust, sealhulgas on frantsiisipoode 5 Venemaal, 5 Hispaanias, 2 Valgevenes ning 14 Ukrainas. Baltika enda opereeritavate kaupluste kuu keskmine müügipind vähenes 3% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Kahe kuu kokkuvõttes ulatusid müügitulud 8,22 miljoni euroni, jäädes eelmise aasta sama perioodi tasemele. Jaemüük oli kokku ligi 7 miljonit eurot (-6%), sealhulgas jäi müük Baltikumis eelmise aasta sama perioodi tasemele.
Hulgimüük oli ligi 1 miljon eurot (+52%) ja e-poe müük 150 000 eurot (+173%).
Seoses Baltika Ukraina jaemüügiäri ümberkorraldamisega ja sealse ettevõtte müügiga (leping sõlmiti 29. aprillil 2014), kajastatakse Ukraina tütarettevõtte müüke lõpetatud tegevusvaldkonnana.
Aasta algusest on Baltika aktsia Tallinna börsil langenud 11,26%, 40 eurosendile. 12 kuu jooksul on riidefirma aktsia kukkunud ligemale 30,7%.
Täna teatas veebruarikuu müüginumbrid ka Leedu rõivakontsern Apranga, mille jaemüük on aasta algusest Eestis kasvanud 32%.
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.
Enimloetud
2
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele