Alkoholitootjate liidu andmetel müüdi 2010. aastal Eestis 11,2 miljonit liitrit ja eksporditi 4,6 miljonit liitrit kanget alkoholi. Kokku müüdi 2010. aastal 15,8 miljonit liitrit kanget alkoholi.
Alkoholitootjate liidu andmetel müüdi 2010. aastal Eesti turul 11,2 miljonit liitrit kanget alkoholi, mis on ligi 1,8 miljonit liitrit vähem kui 2009. aastal, mil müüdi pea 13 miljonit liitrit kodumaist kanget alkoholi. Legaalse kange alkoholi müük langes 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga 13,5 protsenti, teatas liit.
Alkoholitootjad eksportisid 2010. aastal 4,6 miljonit liitrit kanget alkoholi, kasvatades eksporti võrreldes 2009. aastaga viis protsenti. Kange alkoholi välisturgudele müügi osakaal oli 2010. aastal 29 protsenti kogutoodangust, mis võrreldes 2009. aasta 25protsendilise ekspordi osakaaluga kasvas nelja protsendi võrra.
„Alkoholitootjad on kolme viimase aastaga kaotanud kolmandiku turust. Võrreldes alkoholiaktsiiside hüppelisele tõstmisele eelnenud 2007. aasta müügiga on mullused numbrid 5,6 miljonit liitri võrra väiksemad – kadunud on 33,5 protsenti legaalsest alkoholiturust. Suur osa sellest on järjestikuste hüppeliste aktsiisi tõstmiste järel kallinenud alkoholi hinna tõttu kahjuks salaalkoholiärile kingitud. Alkoholitootjatena on meil raske enda õlgadele võtta majanduslikku koormat, mille üha kasvav salaalkoholiturg meile kui kõrgelt maksustatud tegevusalaga ettevõtjatele asetab. Riigi senine panus ja meetmed salaalkoholituru ohjeldamiseks on olnud ebapiisavad,“ ütles kommenteeris olukorda liidu juhatuse esimees Janek Kalvi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.