Läinud nädalal pankrotiavalduse esitanud Kreenholmi Valduse ASi emafirma Boras Wäfveri suuromanik Mats Gabrielsson tunnistab intervjuus Rootsi majanduslehele Dagens Industri, et paljude oluliste otsustega viivitati liiga kaua.
"Tagantjärele on lihtne tark olla, kuid on selge, et viivitasime tootmise sulgemisega Rootsis liiga kaua," ütles ta.
"Alguses ma ju uskusin ettevõttesse ja hulk aastaid läks ka päris hästi,“ rääkis Gabrielsson, kellele kuulub investeerimisfirma Giab kaudu 28% Boras Wäfverist. "Rasked on olnud eelkõige viimased kuus aastat,“ lisas ta ja nentis, et investeeris firmasse ca sada miljonit Rootsi krooni.
Aastatuhande vahetusest on Boras Wäfveri töötajate arv vähenenud 5700-lt 600-le – allesjäänutest töötas enamus Kreenholmi vabrikus.
"Oleksime pidanud oma tootmise Rootsis kiiremini sulgema. Viivitasime Borasis oma ettevalmistustehase ning Rootsi kudumisvabriku sulgemisega ning samuti ootasime liiga kaua ketrus- ja kudumisvabriku sulgemisega Eestis. Peaaegu sama hinna eest, millega me puuvilla sisse ostame, saab Aasiast osta valmiskangast," ütleb Gabrielsson. Võimalik, et firmal oleks paremini läinud, kui vajalikud ümberkorraldused oleks tehtud varem.
Omal ajal oli 1870 asutatud Boras Wäfveri Rootsi suurim tekstiilitööstus, mille käive küündis 1,8 miljardile Rootsi kroonile. Mullu oli käive 267 miljonit Rootsi krooni ning kahjum 47 miljonit. Viimaseks piisaks sai puuvilla hinna järsk tõus koos kahanenud tellimustega.
Gabrielssoni sõnul oli lootust kuni viimase hetkeni. "Viimasel sirgel oli meie strateegia saada tipptegijaks ökoloogilises tootmises. See on tuleviku turg, kuid muutused pole veel piisavalt kiiresti toimunud. Sõnadega on tarbijad selle poolt, kuid rahakotiga on teine lugu," ütles ta.
Kahjumite katteks on Boras Wäfveri järjest varasid müünud. Viimati müüdi Kreenholmi kinnisvara Eestis, mille ostjateks olid Mats Gabrielsson ning firma suuruselt teine osanik kinnisvaramagnaat Johan Claesson.
Gabrielsson avaldas intervjuus lootust, et midagi firmast annaks veel päästa. "Ma loodan, et pankrotihaldur saab osa firmast müüa. Osaliselt on olemas fantastiline mustripank, osaliselt on tegemist töötava ettevõtte ja kaubamärgiga. Loodan, et mingi lahendus leitakse – seda ka töötajate seisukohast," ütles ta.
Seotud lood
Täna maksis töötukassa endistele Kreenholmi töötajatele välja ettevõtte pankroti tõttu saamata jäänud töötasu ehk maksejõuetushüvitise, kogusummas 13,5 miljonit krooni.
Kreenholmi Valduse ASi pankrotivarade tänane enampakkumine jäi huviliste puuduse tõttu ära, järgmine katse ostjaid leida tehakse jaanuaris.
Kreenholmi emafirma Borås Wäfveri juhatus otsustas peatada maksed ning taotleda tütarfirma Kreenholmi Valduse AS pankrotti.
Kui Kreenholm koondab 500 inimest, võib see esile kutsuda sotsiaalse plahvatuse, ütles ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga. Hea, kui toimiv ettevõte saaks uue omaniku, lisas ta.
Eesti ettevõtete jaoks on käes väga keeruline aeg, millele annavad hoogu erinevad maksumuudatused ja üleüldine kiire palgatõus, pärssides eriti tööstus- ja tootmissektori konkurentsivõimet. Logistikaettevõtte DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke tõdeb, et olukord on veidi sarnane 1990. aastatele, mil Eesti vabaks sai ning tuli hakata oma riiki looma ja leiutama.
Enimloetud
5
Mandri-Euroopa elektrivõrgu sagedusega liitumine võib tõsta energiahindu
Hetkel kuum
“Kui regulatiivsed piirangud muutuvad liiga keeruliseks, kaalume tootmise viimist Eestist välja”
Üks esikolmiku firma olnud ka kolm aastat järjest Äripäeva gasell-ettevõte.
Tagasi Tööstusuudised esilehele