Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreenholmi suuromanik: tagantjärele on kõik targad
"Tagantjärele on lihtne tark olla, kuid on selge, et viivitasime tootmise sulgemisega Rootsis liiga kaua," ütles ta.
"Alguses ma ju uskusin ettevõttesse ja hulk aastaid läks ka päris hästi,“ rääkis Gabrielsson, kellele kuulub investeerimisfirma Giab kaudu 28% Boras Wäfverist. "Rasked on olnud eelkõige viimased kuus aastat,“ lisas ta ja nentis, et investeeris firmasse ca sada miljonit Rootsi krooni.
Aastatuhande vahetusest on Boras Wäfveri töötajate arv vähenenud 5700-lt 600-le – allesjäänutest töötas enamus Kreenholmi vabrikus.
"Oleksime pidanud oma tootmise Rootsis kiiremini sulgema. Viivitasime Borasis oma ettevalmistustehase ning Rootsi kudumisvabriku sulgemisega ning samuti ootasime liiga kaua ketrus- ja kudumisvabriku sulgemisega Eestis. Peaaegu sama hinna eest, millega me puuvilla sisse ostame, saab Aasiast osta valmiskangast," ütleb Gabrielsson. Võimalik, et firmal oleks paremini läinud, kui vajalikud ümberkorraldused oleks tehtud varem.
Omal ajal oli 1870 asutatud Boras Wäfveri Rootsi suurim tekstiilitööstus, mille käive küündis 1,8 miljardile Rootsi kroonile. Mullu oli käive 267 miljonit Rootsi krooni ning kahjum 47 miljonit. Viimaseks piisaks sai puuvilla hinna järsk tõus koos kahanenud tellimustega.
Gabrielssoni sõnul oli lootust kuni viimase hetkeni. "Viimasel sirgel oli meie strateegia saada tipptegijaks ökoloogilises tootmises. See on tuleviku turg, kuid muutused pole veel piisavalt kiiresti toimunud. Sõnadega on tarbijad selle poolt, kuid rahakotiga on teine lugu," ütles ta.
Kahjumite katteks on Boras Wäfveri järjest varasid müünud. Viimati müüdi Kreenholmi kinnisvara Eestis, mille ostjateks olid Mats Gabrielsson ning firma suuruselt teine osanik kinnisvaramagnaat Johan Claesson.
Gabrielsson avaldas intervjuus lootust, et midagi firmast annaks veel päästa. "Ma loodan, et pankrotihaldur saab osa firmast müüa. Osaliselt on olemas fantastiline mustripank, osaliselt on tegemist töötava ettevõtte ja kaubamärgiga. Loodan, et mingi lahendus leitakse – seda ka töötajate seisukohast," ütles ta.
Seotud lood
Täna maksis töötukassa endistele Kreenholmi töötajatele välja ettevõtte pankroti tõttu saamata jäänud töötasu ehk maksejõuetushüvitise, kogusummas 13,5 miljonit krooni.
Kreenholmi Valduse ASi pankrotivarade tänane enampakkumine jäi huviliste puuduse tõttu ära, järgmine katse ostjaid leida tehakse jaanuaris.
Kreenholmi emafirma Borås Wäfveri juhatus otsustas peatada maksed ning taotleda tütarfirma Kreenholmi Valduse AS pankrotti.
Kui Kreenholm koondab 500 inimest, võib see esile kutsuda sotsiaalse plahvatuse, ütles ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga. Hea, kui toimiv ettevõte saaks uue omaniku, lisas ta.
Saepuru, höövellaast ja muud puidutööstuse tootmisjäägid on väärtuslik materjal, mille võimalikult väike kadu, kiire transport ja tolmuvaba laadimine mõjutavad nii tootmise efektiivsust, töökeskkonda kui ka ettevõtte majanduslikku tulemust.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele