Autor: Kaisa Gabral • 31. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eile teatas statistikaamet, et Eestis veebruaris toodetud tööstustoodangu maht ületas möödunud aasta numbrit 5 protsendi võrra, kusjuures kolmeteistkümnest sektorist näitas tõusutrendi tervelt üheksa.

Viimati registreeriti niivõrd hea kasvunumber 24 kuu eest. Ettevõtjad ja analüütikud on oma ütlemistes konservatiivsed, kuid näevad siiski tõusutrendi jätkumist.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi hinnangul võib töötlev tööstus osutuda majanduse veduriks.

"Tooks esiplaanile elektroonikasektori ja Ericssoni. Me näeme sel aastal seal väga lootustandvaid numbreid. Muret teevad aga makromajanduslikud probleemid välisturgudel. Meil on ees väljakutsed ja need võivad mõjutada ka meid, kui me räägime eksportivast tegevusest," ütles Parts ja lisas, et nüüd tuleb hoida pöialt, et kriisist väljutakse positiivse arengujoone peal, mitte ei satutaks uude suuremasse probleemi.

Elvas elektroonikaseadmeid tootva Enics Eesti juhi Kalle Kuusiku sõnul oli veebruar ettevõttele kena kuu, kuid tõelisi kasvunumbreid saab näha alles märtsis. "Kuni eelmise aasta veebruarist selle aasta veebruarini oli tase suhteliselt stabiilne. Kui kõik kukkus 2008. aasta lõpus 2009. aasta alguses, siis sinna see jäigi kuni 2009. aasta veebruarini. Märtsi tulemuses on näha ilus tõus. Kui võrrelda aastat 2009 ja 2010, siis aasta lõpuks peaks meil olema aastate vaheline müügi erinevus suurusjärgus 15-20% rohkem kui möödunud aastal," märkis Kuusik , kelle ettevõte hetkel ka aktiivselt töötajaid värbab ja lisas, et aasta lõpu poole kasv ilmselt kerib veel ülespoole.

Ekspordi kasv töötust veel vähendama ei hakka

"Ma arvan, et kõik ettevõtted on praegu tegelenud aktiivselt efektiivsuse tõstmisega. Isegi, kui käibed läheksid tagasi sinna, kus nad olid 2008 kevadel, siis töökohtade arv jääb ikkagi väiksemaks. Ekspordi kasvust töötuse vähenemiseni on pikk samm," märkis Pendra ja lisas, et ettevõtjad tegutsevad praegu siiski suhteliselt ettevaatlikult, vaatavad kuu aega ette. "Tuleviku suhtes trumme põristada veel ei taha ega ei julge," lisas ta.

Alles eelmisel aastal Eestis tootmise käivitanud Ericsson Eestile osutus veebruar väga heaks kuuks. "Alates kävitamisest oleme Ericssonis läinud tõusujoones," lausus Ericsson Eesti juht Veiko Sepp. "Meil on kasv seotud sellega, et valmistame ette neljanda põlvkonna seadmete toomist - 4G. Kui see algab, siis on kindlasti meil ka järgnevatel kuudel kasvu oodata," lisas Sepp ning mainis, et nemad üritavad igatahes anda oma panuse majanduse taaskäivitamiseks.

Ka Saaremaal plastplaate,  torusid ja -voolikuid tootva Ösel Plastic OÜ juhi Margus Reegi hinnangul oli ettevõtte seis veebruaris mullusega võrreldes tunduvalt parem. "Meie põhitöö hakkab peale muidugi siis, kui on soojem, aga seis on juba praegu tunduvalt parem," kinnitas Reek, kelle hinnangul peaksid ka kevadkuud samas tempos edasi minema.

Puidutööstuses konkurents suureneb

Puidutööstuses häid tulemusi näitava Toftani juhi Martin Arula sõnul jäävad nemad oma veebruari tulemustega väga rahule. "Tellimuste struktuur ja kättesaadavus on meil selle aasta veebruaris oluliselt parem, kui see oli 2009. aasta veebruaris. Eelmise aasta esimene ja teine kvartal olid üldse kõige hullemad, mida nähtud on," lausus Arula. Sel aastal on ettevõttel paremad väljamüügihinnad ja puidusektoris pole tooraineprobleem ka enam nii suur.

"Tellimustega on meil veebruaris läinud paremaks, kuid tootmismaht võrreldes eelmise aastaga on suhteliselt sama. Oleme oma asju veidi teistmoodi korraldanud ka. Me läksime tellimustele järele ka siis, kui nad tundusid mitte väga kasumlikud olevat. Ajal, kui meie naaberriigid ja teised loobusid, peljates kahjumit, hoidsime meie turuosa," märkis Arula, kelle sõnul ostjate struktuur muutus eelmisel aastal võrreldes 2008. aastaga oluliselt. See muutub ilmselt ka tänavu. "Need ei ole kivisse raiutud sihtturud, vaid tuleb oma kaubaga mööda maailma ringi joosta ja vaadata, kuhu müüa õnnestub," selgitas Arula.

Kuid kohe tuleb kevad ja ettevõtja hinnangul hakatakse siis ilmselt tootma rohkem, kui nõudlust on. "Ma ei näe, et ehitussektoris, kus on ju tegelik puidu kasutus, oleks midagi kardinaalselt muutunud. Inimesed on kriisiaegadel igal pool maailmas elamisi renoveerinud, see seletab nõudluse jätkuvat olemasolu. Ma julgeks arvata, et aasta 2010 peab olema mõistlik. Hüppelist puidusektori elavnemist enam olla ei saa, nüüd on normaalne tasand käes," märkis Arula.

Kommentaarid

Neinar Seli, ASi Estiko-Plastar nõukogu esimees

Plastitööstuse elavnemist on juhtinud autotööstus, elektroonikatööstuses suurenes allhanke osa. Aasta on alanud meile käibe poolest kenas plussis. Käivet oleme suutnud esimeses kvartalis kasvatada 16% ja seda tänu ekspordikäibele.

Lähikuud tunduvad meie jaoks käibe osas rõõmustavad. Estiko-Plastar on juba paar viimast aastat panustanud uute turgude hõivamisele.

Oleme oma hinnangutes konservatiivsed, julgeme ennustada väikest kasumi kasvu sellel aastal. Kasumlikkuse võib ära nullida nafta hinna tõusust tulenev toorme kallinemine, materjalide hinnad on meie jaoks sel aastal tõusnud juba 25%. Panustame sel aastal eelkõige Skandinaavia toidutööstustele pakendite tootmisele ning turu hõivamise faasis ei saa me oodata kõrgeid marginaale.

Hardo Pajula, SEB analüütik

Et aasta tagasi veebruaris vähenes tööstustoodang üle 30%, siis on osa kosumisest kindlasti tingitud madalast võrdlusbaasist, ning et languse põhi jäigi esimesse ja teise kvartalisse, siis peaks aritmeetika ka järgnevate kuude kasvu toetama. Seetõttu usun, et mõõdukas kasv jätkub ka tulevatel kuudel.

Ajalugu näitab, et tööstustoodang on SKT tavaliselt veidi suurema võnkeamplituudiga, see lubaks justkui arvata, et 2010. aasta kokkuvõttes võib tööstustoodangu kasvutempo jääda kuhugi 4-5% piirimaile (meie SKT kasvuprognoos on 2%).

VÕRDLUS

Enamik tööstusest paremas seisus kui 2009

tööstutoodangu mahu muutus võrreldes eelmise aasta veebruariga, %

• arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 65,3

• kummi- ja plasttoodete tootmine 28,8

• puidutöötlemine ja puittoodete tootmine 17,9

• energeetika 13,9

• mööblitootmine 7,7

• töötlev tööstus 4,1

• joogitootmine 3,5

• elektriseadmete tootmine 0,7

• mäetööstus -1,1

• toiduainete tootmine -1,6

• kemikaalide ja keemiatoodete tootmine -25,8

• metalltoodete tootmine -29,9

Allikas: statistikaamet

NUMBER

• 4,8% suurenes veebruaris Eestis toodetud tööstustoodangu maht võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Viimati näitas tööstustoodang sellist kasvutrendi 24 kuu eest.