Võõrkapitalil töötavate tehaste kolimine
odava tööjõu ning madala maksukoormusega piirkondadesse parandab Eesti
kaubavahetuse bilanssi, kuna paisutab ekspordinumbreid.
Ehkki mais aeglustus masinate ja seadmete ekspordi aastane kasvutempo mõnevõrra, ulatudes 10 protsendini, võib selle kategooria lõikes oodata ekspordi kiirenemist, sest väliskapital lahkub massiliselt Eestist.
Statistikaameti teabe ja levi talituse juhataja Aira Veelmaa kinnitas aripaev.ee-le: "Jah, kui mõni ettevõte oma tehase mujale ja siit seadmed sinna viib, siis kajastub see ekspordis."
Veelmaa lisas, et statistikat uurides tuleb arvestada, et grupis "masinad ja seadmed" sisalduvad ka mitte-tööstusseadmed.
Kui 2004. aastal veeti masinaid ja seadmeid välja 20 mld krooni väärtuses, siis 2005. ja 2006. aastal kasvas väljaveo maht jõudsalt, ulatudes vastavalt 27 miljardi ja 29,8 miljardi kroonini. 2007. aastal kajastus statistikas masinate ja seadmete väljavedu 26,3 miljardi krooni ulatuses.
Tänavu esimese viie kuuga on eksporditud 12 miljardi krooni väärtuses masinaid ja seadmeid.
Samas, masinate ja seadmete impordinumbrid on ekspordinumbritest tunduvalt suuremad. Kui 2004. aastal toodi neid siia 29,7 mld krooni eest ja aasta hiljem 39,6 mld eest, siis 2006. aastal kasvas impordinumber juba 42,6 miljardini. 2007. aastal võttis seadmete sissevedu pisut hoogu maha - neid toodi 38,1 miljardi väärtuses.
Tänavu viie kuuga on masinaid seadmeid imporditud 15,4 miljardit krooni eest.
Seotud lood
Viimase pooleteise aasta suurim koondaja on
konkurentsitult Narva Kreenholm, kes andis hundipassi 1420 inimesele.
Statistikaameti majandusstatistika osakonna
väliskaubandusstatistika talituse juhataja Allan Aron ütles, et lõviosa masinate
ja seadmete ekspordist toob elektroonika allhange.
Juuli keskel pani uksed kinni kolme aasta
eest Rootsist tootmise Eestisse kolinud ja Sõmeru vallas
telekommunikatsiooniseadmete kaitsemajakesi tootnud Flexenclosure OÜ.
Teadlik metsamajandamine mitte ainult ei paranda metsade tervist ja elurikkust, vaid tagab ka kvaliteetse puidu tootmise ja majandusliku tulu tulevikus. Jätkusuutlik metsamajandus on võtmetegur kliimamuutuse leevendamisel ja loodusvarade säilitamisel, luues tasakaalu ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete hüvede vahel.