Tõsi, Flexenclosure majandusnäitajad halvenesid mullu järsult. 2006. aasta 59,3 miljoni kroonine müügikäive ja 15,3 miljoni kroonine kasum kahanesid 10,4 miljoni krooniseks käibeks ning 4,4 miljoni krooniseks kahjumiks.
Nagu varemgi, müüs Flexenclosure kogu toodangu emaettevõttele, kuigi saatis kauba otse lõppklientidele. 2007. aasta suuremad tellimused tulid Teracom AB-lt ning Rootsi kaitseväelt.
Flexenclosure töötas 2007. aastal alla oma tootmisvõimsuse, nentis ettevõtte juhataja Bo Stefan Gunnar Jern majandusaruandes. Võrreldes 2006. aastaga langes müügitulu 17%. Eelkõige oli see emafirma süü, sest kõik ressursid suunati turuvajaduste uuringutele ning tootearendusse, põhjendas aruanne.
2008. aastal planeeris firma juhtkond taastada käibe vähemalt 2006. aasta tasemele. Tootmisse pidid tulema alternatiivse energiaallikaga majad, mis võimaldavad alandada telekomiseadmete kaitsemajade ülalpidamiskulusid, seisis majandusaruandes firma lähituleviku kohta.
Flexenclosure likvideerimine tuli ilmselt nii ettevõtte siinsele juhtkonnale kui ka töötajatele ootamatult. Firma praegune ainuomanik Goldcup M 1993 AP võttis tehase sulgemise otsuse vastu napilt kuu aega pärast majandusaasta aruande esitamist äriregistrile.
Flexenclosure töötajad said firma likvideerimisest teada mais, tunnistas aripaev.ee-le Sõmeru vallavolikogu esimees Vahur Liivak, kes ka ise töötas varem selles ettevõttes.
"Ma olin töövõtja, töö lõppes seal 15. juulil. Ettevõte on juuli lõpu seisuga sisuliselt kinni pandud," selgitas Liivak, miks firma telefonil keegi enam ei vasta.
Liivaku sõnul tuleks ettevõtte sulgemise põhjustest rääkida firma tegevjuhil ning likvideerijal Evi Abelil. Töötajaid otsuse tagamaadesse ei pühendatud.
Seotud lood
Võõrkapitalil töötavate tehaste kolimine
odava tööjõu ning madala maksukoormusega piirkondadesse parandab Eesti
kaubavahetuse bilanssi, kuna paisutab ekspordinumbreid.
Rootsi ehituskontserni Pharmadule
asepresident Andreas Palmlund ütles aripaev.ee-le, et välismaisele
tootmisettevõttele teeb ettevõtte tulumaksu muutmisest rohkem muret siinsete
palkade kiire kasv, inflatsioon ning euro kasutuselevõtu edasilükkumine.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.