Suured projektid tööstuses on nagu Tetris reaalses elus – klotsid ei sobi kokku, kukuvad erineva kiirusega ja mõni maksab rohkem kui 80 000 eurot, kirjutab ABB Eesti mootorite ja generaatorite tootmisüksuse juht Argo Aavik Tööstusuudiste rubriigile “Kasulik”.
Projektijuhtimine tööstuses ei ole lihtsalt Gantt-graafiku täitmine ega Exceli kastikeste täiendamine. See on pigem nagu keeruline orkester, kus pillid mängivad eri võtmetes, osa muusikuid loeb vale nooti ja dirigendil on aeg-ajalt mõlemad käed seotud või on ta just täna lapsega haiguslehel.
Ja ometi – me teeme ära. Mitte alati kiiresti ja valutult, aga kui tööstusprojekt lõpuks käivitub ja klient ütleb „wow“, on tunne võimas ning kulisside tagant ilmub vaatlejaid, kes soovivad edust osa saada.
Selles artiklis räägin, kuidas seda „wow’d“ võimalikult valutult saavutada. Mitte ainult Exceliga, vaid inimesi ja psühholoogiat mõistes. Projekti psühholoogia tähendab oskust lugeda inimeste meeleolusid paremini kui Gantti-graafikuid ning projektijuht peab olema showmees, kes on kõrvuni detailides ühildades inseneri teadmisi, raamatupidaja täpsust, psühholoogi empaatiat, IT võlu ja ostujuhi teravat silma.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ootamine on raiskamise vorm, aga see on võimalik muuta väärtuseks, kirjutab ABB Eesti mootorite ja generaatorite tootmisüksuse juht Argo Aavik vastuses Tööstusuudiste palvele jagada oma muutuste juhtimise põhimõtteid.
Õppetund: "Ostsime kliendi toote jaoks roboti ja kaotasime kliendi, kallis robot seisab siiani"
Robotiseerimine ja digitaliseerimine on muutumas Eesti tööstuse jaoks ellujäämisküsimuseks. Kuigi paljud ettevõtted on automatiseerimise vajalikkusest teadlikud, kerkivad praktikas esile mitmed väljakutsed: kas robotiseerimine on alati kasulik, kuidas vältida investeerimisvigu ja kui kiiresti peaksid ettevõtted uute lahendustega kaasa minema?
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.