Jäätmereform: toidutootjad hoiatavad kulude kasvu eest, ministeerium probleeme ei näe

Toidutööstus ei tohi uues koalitsioonileppes olla tagareas – see on strateegiline sektor, mis ei talu pidevat eksperimentaalset poliitikat, ebastabiilseid maksuskeeme ega Euroopa Liidu nõudeid ületavaid siseriiklikke regulatsioone, kirjutab Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Olmejäätmete ringlussevõtt peaks Eestis täna euroreeglite järgi olema juba 55%. Eesti on saavutanud vaid 38%, kirjutab keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala värskes Infopanga jäätmekäitluse aastaraportis.

Keskkonnainvesteeringute Keskus avas viie miljoni eurose eelarvega toetuse, mille eesmärk on vähendada Eestis toidu- ja pakendijäätmete teket. Muuhulgas saab toetust taotleda ka ringse pakendidisaini edendamiseks.

Selle aasta algusest on Eestis kohustus koguda liigiti tekstiilijäätmeid. Kohta, kuhu oma räbaldunud rõivaid saata, aga pole. Sillamäele plaanitakse küll tekstiilijäätmete keskust, kuid seegi valmib kõige varem pooleteise aasta pärast.

Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.