Eesti eksporti vedasid mais elektriseadmed, impordis domineerisid toidukaubad

Oleme teinud rekordmüüke ja rekordkäivet, aga kasv ei tule Eestist, vaid eksportturgudelt, milleks on meie jaoks Läti, Leedu ja Soome, toob Mira Ehitusmaterjalid OÜ müügijuht Madis Kipper esile vastuolulise olukorra. Vastates küsimusele, avab ta tagamaad, mis toimub ja miks.

Aprillis Eesti kaubavahetuse kasv aeglustus, selgub Statistikaameti värsketest andmetest. Kaupade eksport suurenes võrreldes mullusega 3% ja import 1%. Jooksevhindades eksporditi kaupu 1,6 miljardi ning imporditi 1,9 miljardi euro eest, kaubavahetuse puudujääk ulatus 332 miljoni euroni ehk 13 miljoni euro võrra vähem kui aasta tagasi.

Eesti tööstusettevõtete eksport tervikuna 2024. aastal kahanes, kuid mitmed sihikindlalt tegutsevad tootjad suutsid keerulistes oludes siiski kasvada, murdes sisse Aasia, Lähis-Ida ja Skandinaavia turgudele. “Tööjõupuuduse tõttu ei olnud mullu võimalik tootmismahte märgatavalt suurendada,” ütles Võru mööblitööstuse Wermo üks omanik Raul Vene.

Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.