Viimase pooleteise aasta suurim koondaja on
konkurentsitult Narva Kreenholm, kes andis hundipassi 1420 inimesele.
Aripaev.ee edastab siinkohal suuremate ning tuntumate koondajate nimekirja koos töölt lahti saanud inimeste arvuga.
Nimekiri sisaldab andmeid koondatute kuhta vahemikus 1. jaanuarist 2007 kuni 30. juunini 2008.
Kreenholm - 1420
Artikkel jätkub pärast reklaami
Elektroonikafirma Nolato Tallinn – 218Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) – 186Õmblusettevõte Marat – 174Tekstiilitootja Pärnu Linavabrik – 149Eesti Raudtee – 141Hilton Reservations Worldwide kõnekeskus – 122Eesti Post – 90Jaekaubandusettevõte A-Selver – 89Mööblitootja Tarmeko ja Tarmeko KV – 80Metsavarumisfirma Stora Enso – 75Tööstusettevõte Repo Vabrikud – 67Transpordiettevõte Aero Airlines – 64Raudteetransiidifirma Spacecom – 63Viljandi Vangla - 60Busside tootja Baltcoach – 52Mööblitootja Wermo – 51Õmblusettevõte Joli Teeninduse OÜ – 46Kalevi tütarettevõtted Vilma ja Kalev Jõhvi Tootmine – 42Tootmisettevõte Svedbergs Ceramics – 42Elektroonikafirma P.N.J. Eesti – 37Transiidiettevõte Refetra – 39Riverside Brewery – 38Bussifirma Sebe – 38Põltsamaa Felix – 30Magnum Logistics - 29Glasstone (Tarbeklaasi järeltulija) – 23Maag Lihalõikus – 23Ühisteenused – 20Bussifirma Mootorreisi AS – 18Ehituskaupluste kett Esraven – 18Transiidifirma Milstrand – 11
Seotud lood
Võõrkapitalil töötavate tehaste kolimine
odava tööjõu ning madala maksukoormusega piirkondadesse parandab Eesti
kaubavahetuse bilanssi, kuna paisutab ekspordinumbreid.
Statistikaameti majandusstatistika osakonna
väliskaubandusstatistika talituse juhataja Allan Aron ütles, et lõviosa masinate
ja seadmete ekspordist toob elektroonika allhange.
AS Repo Vabrikud koondab palgakulude kasvu
aeglustamiseks ning turuolukorraga kohanemiseks ettevõttest 35 töötajat,
korvates nende lahkumise allesjääva 310 töötaja tõhusama rakendamisega.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.