• 17.09.08, 10:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Repo Vabrikud koondab töötajaid

AS Repo Vabrikud koondab palgakulude kasvu aeglustamiseks ning turuolukorraga kohanemiseks ettevõttest 35 töötajat, korvates nende lahkumise allesjääva 310 töötaja tõhusama rakendamisega.
"Võrreldes eelmise aastaga, on olukord plaaditurul kardinaalselt muutunud. Kõik tootematerjalid on oluliselt kallinenud ning turul on ülepakkumine, mis ei võimalda kulusid turule suunata," selgitas Repo Vabrikute juhataja Tiit Kolk, kelle sõnul on palgad ettevõttes oluliselt tõusnud, mis tähendab suuremaid palgakulusid, kirjutas Põhjarannik.
Kahe aasta jooksul on Repo Vabrikud koondanud 131 inimest, kellest suurem osa kaotas töö pärast puitkiudplaaditehase ja katlamaja sulgemist.
AS Repo Vabrikud on melamiinkattega puitlaastplaadi tootja ja üks suurimaid eksportööre Eestis. Detsembris 2003 ostis ettevõtte enamusaktsiad Šveitsi investeerimisfirma Sorbes AG. Augustis 2005 on Sorbes AG ettevõtte ainuomanik.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ettevõtte käive 2007.aastal oli 585 miljonit krooni (2006. a. 654 milj) ja puhaskasum 47,9 miljonit krooni (2006. a. 14,45 milj).

Seotud lood

Uudised
  • 31.07.08, 18:00
Kreenholm - suurim koondaja
Viimase pooleteise aasta suurim koondaja on konkurentsitult Narva Kreenholm, kes andis hundipassi 1420 inimesele.
Uudised
  • 10.04.07, 10:14
AS Repo Vabrikud avas uue tootmisliini
Suurim Šveitsi kapitalil põhinev investeering Eestis, AS Repo Vabrikud avas hiljuti uue puitplaadilamineerimisliini, mille jaoks investeeris 30 miljonit krooni.
  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 15:17
Schneider Electricu juht: Eesti konkurentsivõime sõltub taskukohasest elektrist ja elektrifitseerimisest
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele