Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saetööstuse juht: praegu toormaterjali jätkub
Äsja lõppenud ületootmise
tingimustes on saetööstustel toorainet piisavalt, ent kui maailmaturg taas
elavneb ning nõudlus kasvab, kerkib puidunappus taas päevakorda.
Viiratsi Saeveski juht Tõnu Ehrpais ütles, et saetööstused võtsid hoogu maha alates möödunud aasta neljandast kvartalist ja sama tempoga kulgeb ka tänavuse aasta esimene kvartal.
„Eks ta on selline järellainetus,“ rääkis Ehrpais, „suurem nõudlus oli 2006. aasta lõpul ja 2007. aasta alguses. Hinnad kerkisid hoolega ja töödeldi suuri mahtusid. Kuna praeguseks on tekkinud suhteliselt suured laovarud, on Läänemere ümber igal pool tootmist vähendatud.“
„Koondamise teema on rohkem tooraine teema, kas jätkub või ei,“ vastas Ehrpais aripaev.ee küsimusele, kas tootmise vähendamisega kaasneb ka töötajate koondamist.
Ehrpais ütles, et saetööstuse toodangu hind hakkas langema enne kui palgi hind ning praeguseks pole tooraine veel nii odav, et tööstusel tasuks suuri toormevarusid ette osta. Sestap toodetakse hetkel just nii palju saematerjali, kui ära müüa suudetakse. Kasutatakse osalist tööaega või inimesed puhkavad.
Kui Viiratsi saeveski töötab täiskoormusel kolmes vahetuses, siis praegu on töö jagatud kahte vahetusse. „Mingil määral on inimesi ise ära läinud ja nende asemele pole uusi võetud, aga koondanud me pole,“ rääkis Ehrpais.
Nõudluse ja müügi vähenemine suurematele saetööstustele sekeldusi tähtajaks tasumata laenumaksetega kaasa pole toonud. Ehrpaisi sõnul tehti olulisemad investeeringud juba aastatel 2001-2002 ning sellele järgnev majanduskasv aitas saetööstused jalule.
„Suuremad saetööstused on järje peal,“ ütles Ehrpais, „natuke on isegi rasva kogutud. Muidugi on kahju raha välja anda, aga oleme suhteliselt optimistlikud. Kui odav laenuraha otsa saab, siis hakatakse jälle oma omandit (eraomanike metsa ja maad – toim.) majandama.“
Suurimaks metsatööstuse ohuks pidas Ehrpais erametsa majandamise tülikust, mis väljendub nii bürokraatias kui erametsaomanikke ahistavas maksustamises. Oma osa mängivad transpordipiirangud ning looduskaitsealade laienemine. „Äraspidine majanduskliima pole paremaks muutunud. Probleem on, et otsuseid langetatakse populistlikul tasandil,“ lisas Ehrpais.
Seotud lood
Eesti metsatööstuse liidu juht
Andres Talijärv ütles, et eelmisel aastal tõusis metsamaterjali hind
müstiliselt, ent praegu täidab tööstuse ladusid müümata
saematerjal.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juht
Aigar Kallas ütles, et riigifirma teenis mulluse hiigelsuure käibe ja kasumi
tänu puidu anomaalsele hinnatõusule.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele