Estonian Celli juhatuse liige Riia Ratnik
ütles aripaev.ee-le, et valitsuse põhiotsused eelmisel aastal tähendavad
seda, et tööstusettevõtetel on suurem majanduslik koormus.
„Meie jaoks on see väga suur lisanduv finantskoormus ajal, kus tagasi tuleb maksta laen. Vaatame ainult kuidas me ots-otsaga kokku tuleme ning kasumist üldse ei räägigi,“ märkis Ratnik.
„Elektriaktsiis, muutus võrguülekande tasude arvutamise metoodikas, mis tõstaks võrguühenduse hinda meie jaoks 18 protsenti ning suurenes taastuvenergia tasu,“ rääkis juhatuse liige.
„Oleme elektrienergiast väga palju sõltuv ning sellega seonduvad otsused mõjutavad meid väga palju,“ lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Estonian Cell saatis valitsusele pöördumise, milles palutakse teha parandusi elektrienergiaga seonduvates seadustes. „Ootame praegu valitsuse samme,“ sõnas Ratnik.
„Elektriaktsiisi muutus on suurettevõtete probleem üldiselt, need on tööstuse ühised probleemid,“ lisas ta.
Pöördumises valitsusele viidati kogu tööstuse probleempunktidele ning lähinädalal peaks vastuse saama. „Opereerime igapäevaselt ja vaatame, mis see meie tegevusele tähendab kui valitsus meile vastu ei tule,“ ütles Riia Ratnik.
Seotud lood
Haavapuitmassitehas Estonian Cell tegutseb
toimetuleku piiril, sest Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ei suuda vähenenud
raiemahtude tõttu tehast aastaid tagasi sõlmitud lepingu alusel odava
haavapuiduga varustada.
Nitroferti juhatuse liige Aleksei Nikolajev
ütles aripaev.ee-le, et uue aasta hinnatõusud kasvatavad kulusid 10
miljonite võrra ning tootmiskulude hüppeline tõus muudab küsitavaks tehase
edasise eksisteerimise.
Estonian Cell AS juhatuse liige Riia Ratnik
ütles aripaev.ee-le, et EL direktiiviga lubatud elektriaktsiisi soodustus
mõjutaks oluliselt nende tegevust.
Tootmise automatiseerimisele ja tööstusautomaatika erilahendustele keskenduv Eesti tehnoloogiaettevõte Smitech OÜ on üles ehitatud kahele tugevusele: ambitsioonikale visioonile ja kõrgetasemelisele insenerioskusele. Mõlemat jagub nii tegevjuht Sander Mitendorfile kui ka peainsener Andres Kruglovile, kes ühise ettevõtmisena otsustasid panna õla alla Eesti tööstuse arengule.