Nitroferti juhatuse liige Aleksei Nikolajev 
ütles aripaev.ee-le, et uue aasta hinnatõusud  kasvatavad kulusid 10 
miljonite võrra ning tootmiskulude hüppeline tõus muudab küsitavaks tehase 
edasise eksisteerimise.
„Hinnatõusu tõttu tuleb meil alanud aastal maksta sama koguse elektrienergia eest võrreldes 2007. aastaga 39 miljoni krooni võrra rohkem,“ ütles Nikolajev.
„Elektrienergia osakaal moodustab omahinnast 17,5%. Siinjuures on oluline, et 1. märtsist tõusevad järsult – 38% võrra – Põhivõrgu võrgutasud. Põhivõrk viitab uue metoodika rakendamisele,“ selgitas ettevõtte juht.
Nikolajev rääkis, et lisaks kõigele tuleb, energiahindade tõusust põhjustatuna maksta võrreldes möödunud aastaga kümneid miljoneid kroone teenuste ja materjalide tarnijatele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Tootmiskulude hüppeline tõus muudab küsitavaks tehase edasise eksisteerimise, sest ca 90% toodangust müüme me ekspordina. Maailmaturul on paljude ettevõtete analoogne toodang ning seal pole meil väljavaateid müügihindade dikteerimiseks,“ ütles Nikolajev.
"Pöördusime 18. detsembril 2007. a kirjalikult majandus- ja kommunikatsiooniministri ning rahandusministri poole palvega pidurdada nii suurt elektrienergia hinna tõusu Nitroferti kui suurtarbija jaoks (tarbime ca 5% Eestis realiseeritavast elektrienergiast) ning maksu- ja tolliameti poole aktsiisivabastuse taotlusega," rääkis Nikolajev. Ministrid ning maksu- ja tolliamet pole veel Nitrofertile vastanud ning ettevõte on äraootaval seisukohal. Nitrofert kui suurtarbija on sõlminud Eesti Energiaga elektrivarustuse lepingu, kuid soodustusi ettevõttele rakendatud ei ole.
"Teistes ELi riikides ja Venemaal pole sellistel suurettevõtetel üldse aktsiisimaksu ning samuti kehtivad neile riigipoolsed soodustused," ütles Aleksei Nikolajev.
Seotud lood
Estonian Celli juhatuse liige Riia Ratnik 
ütles aripaev.ee-le, et  valitsuse põhiotsused eelmisel aastal tähendavad 
seda, et tööstusettevõtetel on suurem majanduslik koormus.
Muuga tööstuspark, mis asub Eesti suurima kaubasadama territooriumil, hõlmab 76 hektarit. Sadamasisene asukoht on atraktiivne nii Eesti kui ka väliskapitalil põhinevatele tootmisettevõtetele ning annab võimaluse vähendada transpordikulusid. Enamik krunte on juba kaetud eelkokkulepete või kavandatavate investeeringutega, kuid kahele viimasele vabadest kinnistutest ootab Tallinna Sadam pakkumisi avaliku konkursi korras hiljemalt novembri lõpuks.