Tehisaru kasutamise üks ohtudest on inimeste muutumine mugavaks ehk mõttelaisaks, leiab elektroonikatööstuse Aurightec Estonia juht Redrik Rahu.

- Raadiosaates “Tööstusuudised eetris” kõlab seekord seitse tööstusjuhi intervjuud, mis on salvestatud tänavuselt suursündmuselt „Tark tööstus 2026“. Ülevalt vasakult: Nadežda Dementjeva, Jaanus Aal, Rauno Võsu, Andrus Durejko, Arvo Maling ja Redrik Rahu. Lisaks rääkis ka Aldo Kaljumäe.
- Foto: Tööstusuudised.ee
Eesti Energia juht ja hariduselt insener Andrus Durjeko märkis, et Eesti tööstus on juba praegu piisavalt tark ja pigem on väljakutse see, kuidas arendada kogu väärtusahelat.
“Väljakutse seisneb selles, et kuidas kogu väärtusahel muuta targemaks, mitte selles, kuidas sensoreid [lisada] ja rohkem analüütikat teha – selle viimasega oleme juba hästi „mäel“. Meie probleem on laiemas pildis ja see, kuidas väärtusahel tööstust toetaks, seljatagust pakuks, et tööstus end Eesti hästi tunneks,“ rääkis Durejko.
Durejko selgitas, et tööstus võib tootmisprotsessis rakendada rohkem roboteid ja analüütikat, aga me ei võida ainult hinnaga. „Kui turul toimuvad muutused, siis sellega kohanemine tööstuses peab olema väga kiire. Täna on võib-olla palju auru läinud sellele – mis ka ei ole vale –, me teeme asju odavamalt. Peame ka seda tegema, aga paindlikkus ja kohanemisvõime terve väärtusahela ulatuses on see, mida silmas pean,“ märkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Elektroonikatööstuse
Aurightec Estonia tegevjuht Redrik Rahu ütles, et tehisaru on jõudnud ettevõtte igapäevatöösse kiiresti ning seda kasutatakse juba nii töövoogude katsetamisel kui ka lepingute analüüsimisel.
Suurim oht on Rahu hinnangul aga see, et insenerid võivad hakata AI-d liiga kergesti usaldama ja muutuda mõttelaisaks.
„AI ohtudest rääkides näen mina seda, et inimesed võivad muutuda mugavaks. See on pikema perspektiivi risk ja täna ei tunnetata seda veel piisavalt. Mõttelaiskus on siin väga õige sõna. Eriti siis, kui tehniliselt pädev insener läheb mõnes asjas mõttelaisaks ja hakkab masinat liiga palju usaldama. Siis tekivad küsimused. Ma näen seda just oma majas ja meie sektoris,“ rääkis Rahu.
Saates „Tööstusuudised eetris“ kõlab seekord seitse intervjuud, mis on
salvestatud tänavuselt suursündmuselt „Tark tööstus 2026“.
Lisaks Redrik Rahule ja
Andrus Durejkole vastavad küsimustele
Nuia PMT tegevdirektor Arvo Maling,
K-Printi arendusjuht Rauno Võsu,
Saksa Automaatika tööstusprojektide juht Aldo Kaljumäe, Salvesti juht Jaanus Aal ja
Stoneridge Electronicsi juht Nadežda Dementjeva.
Intervjueeris Annika Kald.
Saadet toetab AJ Tooted.
Tööstusjuht tehisaru kasutamisest: oht on see, et inimesed muutuvad mõttelaisaks
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.