Tehisaru kasutamise üks ohtudest on inimeste muutumine mugavaks ehk mõttelaisaks, leiab elektroonikatööstuse Aurightec Estonia juht Redrik Rahu.
Raadiosaates “Tööstusuudised eetris” kõlasid seitsme tööstusjuhi intervjuud, mis on salvestatud suursündmuselt „Tark tööstus 2026“. Ülevalt vasakult: Nadežda Dementjeva, Jaanus Aal,  Rauno Võsu, Andrus Durejko, Arvo Maling ja Redrik Rahu. Lisaks rääkis ka Aldo Kaljumäe.
  • Raadiosaates “Tööstusuudised eetris” kõlasid seitsme tööstusjuhi intervjuud, mis on salvestatud suursündmuselt „Tark tööstus 2026“. Ülevalt vasakult: Nadežda Dementjeva, Jaanus Aal, Rauno Võsu, Andrus Durejko, Arvo Maling ja Redrik Rahu. Lisaks rääkis ka Aldo Kaljumäe.
  • Foto: Tööstusuudised.ee
Eesti Energia juht ja hariduselt insener Andrus Durjeko märkis, et Eesti tööstus on juba praegu piisavalt tark ja pigem on väljakutse see, kuidas arendada kogu väärtusahelat.
“Väljakutse seisneb selles, et kuidas kogu väärtusahel muuta targemaks, mitte selles, kuidas sensoreid [lisada] ja rohkem analüütikat teha – selle viimasega oleme juba hästi „mäel“. Meie probleem on laiemas pildis ja see, kuidas väärtusahel tööstust toetaks, seljatagust pakuks, et tööstus end Eesti hästi tunneks,“ rääkis Durejko.
Durejko selgitas, et tööstus võib tootmisprotsessis rakendada rohkem roboteid ja analüütikat, aga me ei võida ainult hinnaga. „Kui turul toimuvad muutused, siis sellega kohanemine tööstuses peab olema väga kiire. Täna on võib-olla palju auru läinud sellele – mis ka ei ole vale –, me teeme asju odavamalt. Peame ka seda tegema, aga paindlikkus ja kohanemisvõime terve väärtusahela ulatuses on see, mida silmas pean,“ märkis ta.
Elektroonikatööstuse Aurightec Estonia tegevjuht Redrik Rahu ütles, et tehisaru on jõudnud ettevõtte igapäevatöösse kiiresti ning seda kasutatakse juba nii töövoogude katsetamisel kui ka lepingute analüüsimisel.
Suurim oht on Rahu hinnangul aga see, et insenerid võivad hakata AI-d liiga kergesti usaldama ja muutuda mõttelaisaks.
„AI ohtudest rääkides näen mina seda, et inimesed võivad muutuda mugavaks. See on pikema perspektiivi risk ja täna ei tunnetata seda veel piisavalt. Mõttelaiskus on siin väga õige sõna. Eriti siis, kui tehniliselt pädev insener läheb mõnes asjas mõttelaisaks ja hakkab masinat liiga palju usaldama. Siis tekivad küsimused. Ma näen seda just oma majas ja meie sektoris,“ rääkis Rahu.
Saates „Tööstusuudised eetris“ kõlab seekord seitse intervjuud, mis on salvestatud tänavuselt suursündmuselt „Tark tööstus 2026“.
Lisaks Redrik Rahule ja Andrus Durejkole vastavad küsimustele Nuia PMT tegevdirektor Arvo Maling, K-Printi arendusjuht Rauno Võsu, Saksa Automaatika tööstusprojektide juht Aldo Kaljumäe, Salvesti juht Jaanus Aal ja Stoneridge Electronicsi juht Nadežda Dementjeva.
Intervjueeris Annika Kald.
Saadet toetab AJ Tooted.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.06.26, 13:15
Tõstelahendused peavad aitama vältida ettevõtete kõige kallimat kulu – seisakuid
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele