Hiina tõstab järgmise viie aasta tööstuspoliitika keskmesse tehisintellektil põhineva robootika, kuid masstootmises jäävad lähiaastatel põhikoormust kandma endiselt traditsioonilised tööstusrobotid.
Hiina tööstuses töötab ligi kaks mijonit robotit ehk umbes 4,5 korda rohkem kui Jaapanis, mis on maailmas suuruselt teine tööstusrobotite kasutaja.
Foto: Hangzhou Robotphoenix Industrial Robotics
Rahvusvahelise Robootikaföderatsiooni IFR-i teatel seab Hiina 15. viisaastaku plaan aastateks 2026–2030 robootika riigi moodsa tööstussüsteemi üheks keskseks osaks. Eesmärk on viia tehisintellekti arendus laboritest ja tarkvarast füüsilistesse rakendustesse, kus robotid toetavad tootlikkuse kasvu ja tööstuse uuendamist.
Rahvusvaheline Robootikaföderatsioon (IFR) avaldas uue visioonidokumendi, mis kaardistab humanoidrobotite arengutrende ning seab ajapiirid valdkonna ümber käivale hüpetele.
Rahvusvaheline robootikaföderatsioon andis ülevaate tööstusroboteid mõjutavatest trendidest. Nende seas on näiteks tehisintellekti jõudmine tööstusrobotitesse ja inimlaadsed robotid.
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.