- ST
Eesti tööstuses on puudu kuldsetest kätest, mis tulevad üha enam appi piiri tagant
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.
Tööjõupuudus pole ajutine nähtus, vaid süsteemne probleem, mis mõjutab mitmeid sektoreid alates metalli- ja elektroonikatööstusest kuni puidu- ja toidutööstuseni. Kõige keerulisem on leida just neid, kellel oleksid juba olemas praktilised oskused ja kogemus.
Lisaks on turul tekkinud uus trend – häid töötajaid “ostetakse üle”. Ettevõtted konkureerivad omavahel ning heast pakutavast palganumbrist enam üksi ei piisa. “Täna mängivad sama suurt rolli töökeskkond, suhtumine ja üldine tööõhkkond,” selgitab Hansavesti tegevjuht Denis Tolkunov. “Inimene peab tahtma tööle tulla.”
Hinnas on töötajad, kes on iseseisvad, julgevad vastutust võtta ja on valmis õppima. Lihtsate ja kitsalt piiritletud rollide aeg on möödas, sest tööstus vajab mitmekülgseid ja mõtlevaid, sõna ja soovitusi sekka ütlevaid tegijaid.
Kohalik tööjõuturg on ammendumas
Statistika näitab, et Eesti tööealine elanikkond on suures osas juba rakendatud ning vabu inimesi lihtsalt ei jagu. Samal ajal on just töötlevas tööstuses kõige rohkem täitmata töökohti. Nii ongi saanud just välistööjõust oluline osa Eesti tööstuse toimimisest.
Hansavesti kaudu jõuavad Eestisse peamiselt oskustöölised kolmandatest riikidest, kes tulevad siia kindla eesmärgiga töötada ja oma elujärge parandada. Enamasti on tegemist ajutise töörändega – inimesed töötavad siin teatud perioodi ning liiguvad seejärel edasi või naasevad koduriiki.
Kvaliteet sünnib põhjalikust eeltööst
Kuigi huvilisi võib olla palju, ei vasta enamik neist Euroopa tööstuse nõudmistele. Näiteks võib 50 kandidaadist sobida reaalselt tööle vaid üksikud. “On juhtumeid, kus kohalikul tasemel kvalifitseeritud spetsialist ei vasta Euroopa standarditele,” toob Sirg näite.
Seetõttu panustab Hansavest tugevalt kandidaatide testimisse ja hindamisse juba enne nende Eestisse jõudmist. Oskusi kontrollitakse nii praktiliste katsete kui ka teoreetiliste teadmiste kaudu, samuti hinnatakse inimese motivatsiooni ja sobivust töö iseloomuga. Eesmärk on vältida olukorda, kus töötaja ja tööandja ootused ei kattu.
Suure kandidaatide hulga haldamiseks kasutab Hansavest tehisintellektil põhinevat lahendust Jutt.ai, mis on muutnud värbamise kiiremaks ja täpsemaks.
Tehisintellekt aitab sadade kandidaatide seast õiged välja sõeluda
Suure kandidaatide hulga haldamiseks kasutab Hansavest tehisintellektil põhinevat lahendust Jutt.ai, mis on muutnud värbamise kiiremaks ja täpsemaks.
AI suhtleb kandidaatidega ööpäevaringselt, esitab küsimusi vastavalt tööandja vajadustele ning hindab nende sobivust. Tulemuseks on selge eelvalik ning värbajate lauale jõuavad vaid kõige tugevamad kandidaadid.
“Kui kandidaate on sadu, ei ole võimalik kõigiga käsitsi sama kvaliteetselt suhelda. Tehisintellekt aitab selle töö ära teha ning meil keskenduda õigetele inimestele,” ütleb Tolkunov. Samas jääb lõplik otsus alati inimese teha, sest tehnoloogia küll toetab, kuid ei asenda värbajat.
Sujuv sisseelamine tagab oodatud tulemuse
Oluline ei ole ainult õigete inimeste leidmine, vaid ka nende kiire kohanemine. Võõras keskkonnas võib töötaja tootlikkus kannatada, kui puudub tugi.
Hansavest võtab enda kanda kogu protsessi – alates värbamisest ja dokumentatsioonist kuni majutuse, koolituste ja igapäevase toeni. Töötajad läbivad sisseelamisprogrammi ning vajadusel täiendkoolitused ja sertifitseerimise.
Selline lähenemine aitab töötajal kiiremini töövoogu sisse elada ja annab ettevõttele kindluse, et inimene saab oma rolliga hakkama.
Välistööjõuta ei saa - see aitab hoida tööstust käigus
Täna töötab Hansavesti kaudu üle Eesti erinevates sektorites sadu töötajaid ning suur osa uutest tulijatest jõuab siia soovituste kaudu. See on märk sellest, et kogemus on olnud positiivne ning seda julgetakse ka teistega jagada. Välistööjõud annab ettevõtetele paindlikkuse reageerida tootmismahtude muutustele ning aitab hoida tootmist ka piirkondades, kus kohalik tööjõud on vähenenud.
Samas ei vähenda automatiseerimine inimeste vajadust, vaid suisa vastupidi. Tootmine muutub keerukamaks ning vajab üha rohkem oskusi ja teadmisi.
“Lihtsate töödega enam konkurentsis ei püsi. Meil on vaja inimesi, kes mõtlevad, õpivad ja arenevad,” rõhutab Sirg.
Ilma inimesteta pole ka kasvu
Eesti tööstuse konkurentsivõime sõltub otseselt sellest, kas ettevõtted leiavad vajalikud inimesed. Kui spetsialiste ei ole, jäävad investeeringud kasutamata ja areng pidurdub.
Rahvusvaheline värbamine koos nutikate tööriistadega, nagu tehisintellekt, ei ole enam erand, vaid vältimatu osa tänapäevasest tööstusest.
“Kui tahame, et Eesti tööstus kasvaks, peame vaatama laiemalt kui ainult kohalik tööturg,” sõnab Tolkunov.
Võta Hansavestiga ühendust ja saa teada, kuidas renditööjõud Sinu ettevõttele väärtust saaks luua!
Seotud lood
Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.
Enimloetud
1
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
2
3
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele