Andrus Durejko: toote ja tootmise arendamine vajavad tasakaalu. “Väljakutse on kogu väärtusahela targemaks muutmine”

Tehisaru kasutamise üks ohtudest on inimeste muutumine mugavaks ehk mõttelaisaks, leiab elektroonikatööstuse Aurightec Estonia juht Redrik Rahu.

Elektroonikatööstuse Aurightec Estonia tegevjuhi Redrik Rahu sõnul on tehisaru jõudnud ettevõtte igapäevatöösse kiiresti ning seda kasutatakse juba nii töövoogude katsetamisel kui ka lepingute analüüsimisel. Suurimaks ohuks peab ta seejuures mitte tehnoloogiat ennast, vaid seda, et insenerid võivad hakata masinat liiga kergesti usaldama ja muutuda mõttelaisaks.

Viimase kümne kuni viieteistkümne aastaga on Eestis kohati kaduma läinud see ambitsioon ja nälg, mis meid varem edasi viis — soov olla homme parem, mõelda suurelt ja tegutseda julgelt —, aga me ei tohi jääda mugavustsooni, sõnas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo konverentsil „Tark tööstus 2026“ peetud avaettekandes.

Trükitööstuse K-Print kogemus näitab, et konkurentsieelis peitub andmete targemas kasutamises ja tehisintellekti rakendamises. Ettevõtte arendusjuht Rauno Võsu rääkis Tööstusuudistele, et suurim võidukoht on tootmise ja töökorralduse parem juhtimine.

Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.