Neli eeldust, et Eesti saaks tuumaelektrijaama

Tuumaenergia töörühma lõpparuande järelduste kohaselt toetaks tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis kliimaeesmärkide saavutamist, varustuskindlust ja energiasüsteemi stabiilsust.

Eesti võimaliku tuumajaama ühe reaktori aastane kasutatud kütuse kogus oleks tõenäoliselt 12 tonni, kuuekümne-aastase reaktori eluea jooksul tekiks siis 720 tonni tuumajäätmeid. Kliimaministeerium on asunud võimaliku tuumajaama mõjusid põhjalikult analüüsima.

Uue põlvkonna väikese tuumajaama kasutamist Eesti elektri varustuskindluse tagamiseks kaaluks 65% elanikkonnast, selgub Fermi Energia tellitud ja Kantar Emori poolt augusti keskel läbi viidud arvamusuuringust.

Kui Riigikogu peaks järgmisel aastal otsustama, et Eestisse tuleb tuumajaam, on valitsusel tarvis viivitamata luua riiklik tuumaenergiat reguleeriv asutus, mis vajab kümneid pädevaid spetsialiste, kellest vähemalt osa tuleb palgata välismaalt.

Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.