Toomingu sõnul on järgmised eeldused selleks, et Eesti saaks tuumaelektrijaama: põhjalik ettevalmistus, planeeringud, rahastus ja nii poliitiline kui ka rahva toetus tuumajaamale.
Seotud lood
Tuumaenergia töörühma lõpparuande järelduste kohaselt toetaks tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis kliimaeesmärkide saavutamist, varustuskindlust ja energiasüsteemi stabiilsust.
Eesti võimaliku tuumajaama ühe reaktori aastane kasutatud kütuse kogus oleks tõenäoliselt 12 tonni, kuuekümne-aastase reaktori eluea jooksul tekiks siis 720 tonni tuumajäätmeid. Kliimaministeerium on asunud võimaliku tuumajaama mõjusid põhjalikult analüüsima.
Uue põlvkonna väikese tuumajaama kasutamist Eesti elektri varustuskindluse tagamiseks kaaluks 65% elanikkonnast, selgub Fermi Energia tellitud ja Kantar Emori poolt augusti keskel läbi viidud arvamusuuringust.
Kui Riigikogu peaks järgmisel aastal otsustama, et Eestisse tuleb tuumajaam, on valitsusel tarvis viivitamata luua riiklik tuumaenergiat reguleeriv asutus, mis vajab kümneid pädevaid spetsialiste, kellest vähemalt osa tuleb palgata välismaalt.
Pärnu linn seab end järjest kindlamalt Lääne-Eesti ettevõtluskaardile, alustades Hiiu tööstusküla arendusala hoonestusõiguste pakkumist, et tuua seni kasutamata maa sihipäraselt ettevõtluse kasutusse. Arendus viiakse ellu etapiviisiliselt, mis võimaldab ettevõtjatel valida sobiva mahuga krunt ning linnal tagada taristu järk-järguline valmimine.
Enimloetud
1
2
4
Suurettevõtja keemiatööstus maadleb maksuvõlaga
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Esiviisikus vaid üks eestlastest omanikega tööstusfirma.
Valusaim löök saadi Saksamaalt, kus klient jättis arve maksmata
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele