Tuumaenergia töörühma lõpparuande järelduste kohaselt toetaks tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis kliimaeesmärkide saavutamist, varustuskindlust ja energiasüsteemi stabiilsust.
Eesti võimaliku tuumajaama ühe reaktori aastane kasutatud kütuse kogus oleks tõenäoliselt 12 tonni, kuuekümne-aastase reaktori eluea jooksul tekiks siis 720 tonni tuumajäätmeid. Kliimaministeerium on asunud võimaliku tuumajaama mõjusid põhjalikult analüüsima.
Uue põlvkonna väikese tuumajaama kasutamist Eesti elektri varustuskindluse tagamiseks kaaluks 65% elanikkonnast, selgub Fermi Energia tellitud ja Kantar Emori poolt augusti keskel läbi viidud arvamusuuringust.
Kui Riigikogu peaks järgmisel aastal otsustama, et Eestisse tuleb tuumajaam, on valitsusel tarvis viivitamata luua riiklik tuumaenergiat reguleeriv asutus, mis vajab kümneid pädevaid spetsialiste, kellest vähemalt osa tuleb palgata välismaalt.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.