Neli eeldust, et Eesti saaks tuumaelektrijaama

Tuumaenergia töörühma lõpparuande järelduste kohaselt toetaks tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis kliimaeesmärkide saavutamist, varustuskindlust ja energiasüsteemi stabiilsust.

Eesti võimaliku tuumajaama ühe reaktori aastane kasutatud kütuse kogus oleks tõenäoliselt 12 tonni, kuuekümne-aastase reaktori eluea jooksul tekiks siis 720 tonni tuumajäätmeid. Kliimaministeerium on asunud võimaliku tuumajaama mõjusid põhjalikult analüüsima.

Uue põlvkonna väikese tuumajaama kasutamist Eesti elektri varustuskindluse tagamiseks kaaluks 65% elanikkonnast, selgub Fermi Energia tellitud ja Kantar Emori poolt augusti keskel läbi viidud arvamusuuringust.

Kui Riigikogu peaks järgmisel aastal otsustama, et Eestisse tuleb tuumajaam, on valitsusel tarvis viivitamata luua riiklik tuumaenergiat reguleeriv asutus, mis vajab kümneid pädevaid spetsialiste, kellest vähemalt osa tuleb palgata välismaalt.

Majanduses valitsev ebakindlus sunnib paljusid ettevõtteid investeerimisplaane edasi lükkama, kuid sageli toovad just keerulistel aegadel tehtud nutikad otsused edu hetkel, kui turg taas kasvama asub. Õige hetke tabamiseks tuleb firma tegemistesse sügavam pilk heita, plaanid selgelt paika sättida ning õigel ajal õiged sammud astuda. Kuidas see täpsemalt käib ja kes ütleb, millal on just sinu äri jaoks see kõige õigem aeg?