Eesti võimaliku tuumajaama ühe reaktori aastane kasutatud kütuse kogus oleks tõenäoliselt 12 tonni, kuuekümne-aastase reaktori eluea jooksul tekiks siis 720 tonni tuumajäätmeid. Kliimaministeerium on asunud võimaliku tuumajaama mõjusid põhjalikult analüüsima.
- Üheks võimaluseks tuumajäätmete käitlemisel on nende ladustamine sügavale maa alla. Pildil Soome tuumajäätmete hoidla skemaatiline visualiseering. Foto: Posiva Oy
Värskeimas analüüsis hindasid spetsialistid tuumaelektrijaamas tekkivate radioaktiivsete jäätmete koguseid ning nende käitlemise ja ladustamise valikuid. Kuna Eestile sobivaid väikereaktoreid veel kasutusel pole, siis on analüüsis esitatud jäätmekogused hinnangulised ja tuginevad meile tinglikult sobivaks peetava GE Hitachi BWRX-300 reaktori andmetele ning tuumaelektrijaamade senistele kogemustele. Arvestades tuumaelektrijaama elueaks 60 aastat, tekiks selle aja jooksul kasutatud kütust ühe reaktori kohta kokku 720 tonni, mis oma mõõtmetelt on võrreldav umbes kolme merekonteineriga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uue põlvkonna väikese tuumajaama kasutamist Eesti elektri varustuskindluse tagamiseks kaaluks 65% elanikkonnast, selgub Fermi Energia tellitud ja Kantar Emori poolt augusti keskel läbi viidud arvamusuuringust.
Kui Riigikogu peaks järgmisel aastal otsustama, et Eestisse tuleb tuumajaam, on valitsusel tarvis viivitamata luua riiklik tuumaenergiat reguleeriv asutus, mis vajab kümneid pädevaid spetsialiste, kellest vähemalt osa tuleb palgata välismaalt.
Tuumaenergia töörühm tutvustas täna ruumianalüüsi, mis toob erinevate stsenaariumite ja kriteeriumite põhjal välja piirkonnad Eestis, kuhu on põhimõtteliselt võimalik tulevikus tuumaelektrijaam rajada. Töö käigus läbiviidud sotsiaalmajandusliku analüüsi tulemusena leiti, et tuumajaama rajamine omab tõenäoliselt tugevaimat regionaalset positiivset mõju neljas piirkonnas.
Kui veel 20 aastat olid koht- ehk LAN-võrku liidetud põhiliselt arvutid, siis täna on ühises võrgus kõik seadmed alates küttelahendusest, valgustusest ja külmkapist kuni tööstusseadmeteni. Tehnoloogia areneb hoogsalt ja järk-järgult liigutakse vaskkaablil põhinevatelt ühendustelt üle fiiberoptilistele ja üle õhu lahendustele. LAN-võrgu olevikust ja tulevikust räägib YEInternationali tootejuht Henri Voogla.