Eesti tuumaprogrammi arendamine nõuab kümneid spetsialiste
Kui Riigikogu peaks järgmisel aastal otsustama, et Eestisse tuleb tuumajaam, on valitsusel tarvis viivitamata luua riiklik tuumaenergiat reguleeriv asutus, mis vajab kümneid pädevaid spetsialiste, kellest vähemalt osa tuleb palgata välismaalt.
Advokaadibüroo Sorainen, Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskuse ja rahvusvaheliste tuumaekspertide Helen Cooki ja Ian Granti koostöös valminud tuumaenergia töörühma värskelt tellitud personalistrateegia pakub välja, et projekti arendamise faasis peaks tuumaenergiat reguleerivas asutuses koos tugipersonaliga töötama 24 inimest, ehituse etapis 83 töötajat ning pärast tuumajaama kasutuselevõttu 62 inimest. Neile lisanduks töötajad praegusest Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonnast, kes liidetakse uue asutusega.
Tuumaenergia töörühm tutvustas täna ruumianalüüsi, mis toob erinevate stsenaariumite ja kriteeriumite põhjal välja piirkonnad Eestis, kuhu on põhimõtteliselt võimalik tulevikus tuumaelektrijaam rajada. Töö käigus läbiviidud sotsiaalmajandusliku analüüsi tulemusena leiti, et tuumajaama rajamine omab tõenäoliselt tugevaimat regionaalset positiivset mõju neljas piirkonnas.
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.