Eestil on väga suur potentsiaal vesiniku tootmiseks ja kasutamiseks, tõdevad ettevõtjad ja teadlased, kuid selleks peavad erinevad osapooled suutma koostööd teha.

- Eestil on võimalik teha vesinikuhüpe – see tähendab, et jätame vahele keskkonda koormavad vesinikutüübid ja liigume kohe rohevesiniku tootmise juurde, sõnas Metroserdi vesiniku valdkonna juht Priit Ilomets arutelus.
- Foto: Endriko Pedaksalu
Üha rohkem räägitakse avalikkuses vesinikust ja selle võimalikest kasutusvaldkondadest. Arenguseire Keskus tõi oma 2023. aasta lühiraportis välja, et Eestil on suur potentsiaal nii vesiniku tootmises ja vesinikutehnoloogia teadusarenduses kui ka tehnoloogia rakendamises. Mitmete Eesti ettevõtete tulevikuplaanides on vesinikul juba oluline osa. Millises seisus on rohevesiniku tootmise tehnoloogiad ja pilootprojektid ning kuidas riik saab omalt poolt õla alla panna?
Eestis on maailmatasemel vesinikutehnoloogiate alast teadustööd tehtud juba aastakümneid. Metroserdi rakendusuuringute keskuse vesiniku valdkonnajuht Priit Ilomets rääkis mai alguses toimunud Onnineni energiapäeval, et viimastel aastatel ka valdkonnaülene ettevõtlus olnud suures kasvutrendis – arendatud on baastehnoloogiaid ja läbi on viidud spetsiifilisi rakenduslikke pilootprojekte.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Hiljuti kümnetes miljonites eurodes vesinikuprojektide arendamiseks toetust saanud ettevõtted vaatavad tulevikku – lähiaastatel peaks vesinik vahetama raskeveokites välja fossiilse diislikütuse.
Järgmiuse aasta oktoobris avab Alexela Eesti esimesed kaks rohevesinikutanklat. kinnitas Alexela energiamüügi valdkonnajuht Tarmo Kärsna Tallinnas toimuval rohetehnoloogiate messil NEXPO.
Eestil on tugev potentsiaal nii vesiniku tootmises ja vesinikutehnoloogia teadusarenduses kui ka tehnoloogia rakendamises, märgitakse Arenguseire Keskuse koostatud lühiraportis “Vesinikutehnoloogia hetkeseis ja väljavaated”.
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.