Raport: vesinikutehnoloogia on Eestile majanduslikult kasulik, kuid eeldab mahukaid investeeringuid
Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane märgib, et vesinikutehnoloogial on lähimatel kümnenditel potentsiaal olla Euroopa transpordi ja energiamajanduse keskmes, kuid positiivse keskkonnamõju saavutamiseks tuleb tootmisel kasutada taastuvaid energiaallikaid. “Vesinikutehnoloogia ootab globaalset läbimurret vesiniku tootmises, sest hetkel toodetakse üle 95% vesinikust endiselt fossiilkütuseid kasutades, peamiselt metaanist. Selliselt toodetud vesinik soodustab globaalset soojenemist samal määral kui fossiilkütuste otsepõletamine,” ütles Varblane pressiteates.
Seotud lood
Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamiseks ja kestlikuks arenguks tuleb senisest enam panustada rohetehnoloogiate arendamisse. Murekohaks on, et Eesti riigi tugi teadus- ja arendustegevusele kohalikes ettevõtetes on rahvusvahelises võrdluses napp ja ebastabiilne, selgub täna avaldatavast Arenguseire Keskuse raportist “Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis”.
Puidupõhised biotooted saavad tulevikus asendada naftapõhiseid ning biorafineerimises on Eestil tugev majanduslik potentsiaal nii teadus- ja arendustegevuses kui ka tootmises, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Puidu biorafineerimine: hetkeseis ja väljavaated”.
Muuga tööstuspark, mis asub Eesti suurima kaubasadama territooriumil, hõlmab 76 hektarit. Sadamasisene asukoht on atraktiivne nii Eesti kui ka väliskapitalil põhinevatele tootmisettevõtetele ning annab võimaluse vähendada transpordikulusid. Enamik krunte on juba kaetud eelkokkulepete või kavandatavate investeeringutega, kuid kahele viimasele vabadest kinnistutest ootab Tallinna Sadam pakkumisi avaliku konkursi korras hiljemalt novembri lõpuks.
Enimloetud
3
Kolm mõtet, et Eesti majanduse tulevik oleks helgem
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele