Vesiniku laiemat kasutust Eestis pärsib taastuvenergia vähene tootmine ja salvestamine
Viimastel aastatel on vesinikutehnoloogia areng olnud kiire, lahendused on jõudnud ka tavatarbijani, kuid takistuseks on taastuvenergia jätkuv nappus. Vesinikutehnoloogiatest räägitakse tänasel Tartu Ülikooli vesinikupäeval.
Vesinikupäev toimub Tartu Ülikooli Chemicumis, kuhu on koondunud ka suur hulk Eesti vesiniku-kompetentsist. Foto: Andres Tennus
Tartu Ülikooli füüsikalise keemia teaduri Ove Olli sõnul on vesinikku kasutavatel energiatehnoloogiatel tähtis osa Euroopa taastuvenergia lahenduste komplektis. Euroopa Liidu toel on vesinikulahendused jõudmas üksnes sellistest tööstuslikest rakendustest nagu väetise- ja keemiatööstus ka tavakasutajani: nii autode, busside, rongide kui ka laevade energiaallikana. Kesk-Euroopas ja Baltimaades näidissõite teinud vesinikubuss on aidanud siinsetele kohalikele omavalitsustele tutvustada rakenduste praktilist väärtust ning kasutusmugavust. Energiakriisi lahendamiseks ehitab nii mõnigi Euroopa suurriik üles vesinikutaristut, et vähendada sõltuvust Venemaast.
Eestil on tugev potentsiaal nii vesiniku tootmises ja vesinikutehnoloogia teadusarenduses kui ka tehnoloogia rakendamises, märgitakse Arenguseire Keskuse koostatud lühiraportis “Vesinikutehnoloogia hetkeseis ja väljavaated”.
EASi ja KredExi ühendasutuse tellimusel koostöös erivaldkondade ekspertidega valminud uuring toob välja kuus süvatehnoloogia valdkonda, kus Eestil on suurim potentsiaal nii teadus- ja arendustegevuses kui ka tootmises.
Neste väärtused on integreeritud kõigisse ettevõtte tegevusvaldkondadesse ning just seetõttu ollakse pühendunud ka laste õiguste austamisele ning toetamisele.