Vesiniku laiemat kasutust Eestis pärsib taastuvenergia vähene tootmine ja salvestamine
Tartu Ülikooli füüsikalise keemia teaduri Ove Olli sõnul on vesinikku kasutavatel energiatehnoloogiatel tähtis osa Euroopa taastuvenergia lahenduste komplektis. Euroopa Liidu toel on vesinikulahendused jõudmas üksnes sellistest tööstuslikest rakendustest nagu väetise- ja keemiatööstus ka tavakasutajani: nii autode, busside, rongide kui ka laevade energiaallikana. Kesk-Euroopas ja Baltimaades näidissõite teinud vesinikubuss on aidanud siinsetele kohalikele omavalitsustele tutvustada rakenduste praktilist väärtust ning kasutusmugavust. Energiakriisi lahendamiseks ehitab nii mõnigi Euroopa suurriik üles vesinikutaristut, et vähendada sõltuvust Venemaast.
Seotud lood
Eestil on tugev potentsiaal nii vesiniku tootmises ja vesinikutehnoloogia teadusarenduses kui ka tehnoloogia rakendamises, märgitakse Arenguseire Keskuse koostatud lühiraportis “Vesinikutehnoloogia hetkeseis ja väljavaated”.
EASi ja KredExi ühendasutuse tellimusel koostöös erivaldkondade ekspertidega valminud uuring toob välja kuus süvatehnoloogia valdkonda, kus Eestil on suurim potentsiaal nii teadus- ja arendustegevuses kui ka tootmises.
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele