Vesiniku laiemat kasutust Eestis pärsib taastuvenergia vähene tootmine ja salvestamine
Viimastel aastatel on vesinikutehnoloogia areng olnud kiire, lahendused on jõudnud ka tavatarbijani, kuid takistuseks on taastuvenergia jätkuv nappus. Vesinikutehnoloogiatest räägitakse tänasel Tartu Ülikooli vesinikupäeval.
Eestil on tugev potentsiaal nii vesiniku tootmises ja vesinikutehnoloogia teadusarenduses kui ka tehnoloogia rakendamises, märgitakse Arenguseire Keskuse koostatud lühiraportis “Vesinikutehnoloogia hetkeseis ja väljavaated”.
EASi ja KredExi ühendasutuse tellimusel koostöös erivaldkondade ekspertidega valminud uuring toob välja kuus süvatehnoloogia valdkonda, kus Eestil on suurim potentsiaal nii teadus- ja arendustegevuses kui ka tootmises.
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.