Puidusuhkrutest on võimalik pärmiseente abil teha raketi- või laevakütust, räägiti EASi ja KredExi ühendasutuse ning Tartu Ülikooli seminaril „Puidu väärindamise tulevik.“ Uudseid võimalusi puidu väärindamiseks on veelgi.

- Puidu väärindamise uuringud on paljutõotavad. Vaja oleks jõuda ka tööstusliku tootmiseni.
- Foto: Toomas Kelt
EASi ja KredExi ühendasutuse rakendusuuringute programmi arendusjuhi Kaupo Reede sõnul on Eesti üks olulisim ressurss puit, aga laboriarenduse ja tööstusliku tootmise vahele jääv prototüüpimise ja skaleerimise osa on meil hetkel Eestis puudu. „Siin tuleb riik appi EASi rakendusuuringute programmi ehk RUPi abil, kus saame ettevõtteid abistada teadmusmahukate tootearenduste puhul nii nõustamise ja rahastamisega. Lisaks aitame luua rakendusuuringute keskust, mis aitab ettevõtteid just selles puudujäävas arendusosas,“ kommenteeris Reede.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Idufirma ÄIO alustas koostööd puidukeemia valdkonnas tegutseva Fibenoliga. Üheskoos lahendatakse ühte biotehnoloogia suurt probleemi - kuidas viia laboris rakendatav tehnoloogia tööstuslikule tasemele.
Imaverre rajatavast Fibonoli puidukeemia katsetehase tehnoloogiast võib saada oluline samm kogu maailma puidukeemia arengus. Fibenoli koostöö ülemaailmse biotehnoloogiaettevõttega Novozymes loob võimaluse toota biorafineerimistehastes lignotselluloosi tööstuslikus mastaabis.
Metsast algavast väärtusahelast laekub riigieelarvesse maksudena 787 miljonit eurot aastas ja näib, et uus koalitsioon on teema tähtsust üldjoontes mõistnud, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.