Eesti suurettevõtted võtavad küberturvalisust ja enda pettuste eest kaitsmist täie tõsidusega: maksete tegemisi kontrollib üle mitu inimest ning valvsuse säilitamiseks tehakse rünnakuid ka iseendale.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda
artiklit lugedes teada:

  • kuidas on Verston, Harju Elekter ja Selver muutnud maksete tegemise petturite jaoks võimalikult keeruliseks;
  • mida rääkisid Jarmo Liiver, Priit Treial ja Kristi Simonsen ettevõtete kõige olulisematest turvareeglitest;
  • milliseid petuskeeme kasutatakse ja kuidas töötajaid nende äratundmiseks pidevalt treenitakse.
Harju Elektri finantsjuht Priit Treial sõnas, et nemad on finantspettuste teemal end väga hästi harinud ning hoiavad seda pidevalt fookuses.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele