Andres Sutt: metsandusnõukoja ülesanne on taastada valdkonnas usaldus

Tallinna Ülikooli värske uuring kinnitab, et metsa- ja puidusektoril on Eesti majanduses jätkuvalt kaalukas roll: otsene panus lisandväärtusesse ulatub 4–5 protsendini ning koos kaudse mõjuga 7–8 protsendini. Saates “Mets ja majandus” tutvustas uuringu tulemusi Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristi Parro.

Metsaseaduse muutmine on toimunud ilma piisava mõjuanalüüsita ning arutellu on kaastatud peamiselt puidutööstureid, kuid looduskaitsjate häält pole kuulda võetud, näeb Bolti üks asutaja Martin Villig, kes neid muresid koos teiste tehnoloogiaettevõtjatega valitsusele jagas.

Hiljuti jõudis avalikkuse ette Eesti tehnoloogiaettvõtjate pöördumine, milles tehti valitsusele üleskutse peatada metsa- ja looduakaitseseaduste muudatuste menetlus. Täna vastas sellele Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.

Keskkonnaagentuuri metsandusandmete häkatoni võitnud Terrapointi rakendus näitab, kuidas riigi kogutud metsaandmed võiksid jõuda senisest lihtsamal kujul väikemetsaomanikuni. Võidutöö keskne mõte on koondada eri andmeallikates paiknev info ühte kasutajale arusaadavasse vaatesse ning aidata inimesel mõista, mis seisus tema mets on ja milliseid otsuseid ta võiks kaaluda.

2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.