AI tehase rajaja: Nebiuse jaoks oli Eesti algul must auk. „Teatud mõttes avas meile ukse Soome edu“
Nebiuse otsus investeerida Eestisse võib lähiajal sarnaseid uudiseid veelgi tuua ja „torus“ juba midagi on, rääkis AI‑tehase investoreid koondava Tensor Estate'i asutaja Martin Salo.
Hüürus alustab tänavu tööd Baltikumi esimene AI‑tehas, mille tarbeks laiendatakse Greenergy andmekeskust ligi 100 miljoni euro eest. Esimeseks suurkliendiks saab USA börsiettevõte Nebius.
Nimeka kliendi jaoks sai Eesti puhul määravaks kiirus ja Soome lähedus, ütles AI‑tehase investoreid koondava Tensor Estate'i asutaja Martin Salo saates „Tööstusuudised eetris“.
Nebiuse meelitamiseks tuli siiski mängu panna kõik, sest Eesti on andmekeskuste maailmas olnud pigem „must auk“. Eesti puhul ei olnud teada, mida, kuidas ja millal siin üldse võimalik teha on. „Sellega tuli kõik otsast peale alustada ja me kulutasime kõigi uksi, erinevatest operaatorite kuni suuremate teenusepakkujateni välja,“ rääkis Salo läbirääkimiste tagamaadest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Kõigepealt tuli Eesti üldse kaardile panna, et selline koht on olemas ja siin on võimalik selliseid asju teha. Samuti tuli rääkida, et siin saaks asju teha kiiremini kui kuskil mujal,“ selgitas Salo.
Lõpuks saigi suurkliendi jaoks määravaks meie kiirus. Greenergy olemasolev hoone oli täpselt selline, kui teha õiged investeeringud, on võimalik kiiresti suhteliselt suur mahti tekitada, märkis Salo.
Idanaaber pärsib, Soome toetab
Martin Salo tunnistab, et läbirääkimiste üks raskemaid teemasid oli meie idanaaber, sest kui ettevõte paigutab kuskile miljardi, siis peab olema kindel, et see raha edasi opereerib ja alles jääb.
„Selles osas on meil Soomega täiesti võrdne positsioon. Ka seal on vaja investoreid rohkem veenda, et nad oleks nõus sinna investeerima. Aga Soomes on selles valdkonnas ka äärmiselt suur buum, seal on järjekorras kuni kaheksa gigavati jagu andmekeskusi, millest loomulikult paljud lõpuks päevavalgust ei näe, aga see näitab siiski mastaapi. Kontekst, et sinna paigutatakse raha, tegi selle oluliselt lihtsamaks ka Eestile,“ kirjeldas ta.
Andmekeskuste turul valitseb Salo sõnul tavapära, et kui kuskil ots lahti tehakse ehk neid piirkonda ehitama hakatakse, siis tuleb neid ka juurde. „Uut regiooni ongi äärmiselt raske tutvustada ja Eesti on kogumahult väga väike. Me ei olnud kuskil andmebaasides sees. Aga nüüd ongi ots lahti tehtud ja teatud mõttes avas meile ukse Soome edu. Oleme nende jaoks lähiregioon ehk Eesti müümine on tänu Soomele olnud kergem,“ selgitas Salo.
Ta lisas, et ka Nebiuse Eestisse investeerimise teade tõi meile tähelepanu. „Absoluutselt,“ kinnitas Salo. „See nüüd näitab, et meil on rahvusvaheliselt suured tegijad, kes arendavad gigavatte arvutusvõimsust. Nebiuse pipeline'is on 5 gigavatti ja tervese tööstusharus teatakse, et kui juba sellise mahuga ettevõtted tulevad, siis see ei jää ka viimaseks. Eesti on nüüd uus koht, kuhu võiks seda tööstust nüüd laiendama tulla.“
Salo tunnistas, et sarnaseid uudiseid võibki lähiajal veelgi tulla, aga midagi konkreetset veel öelda ei saa. „Hetkel veel jagada ei saa, aga töö selle nimel käib. Torus midagi juba on,“ poetas ta.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.