Elektroonikatööstuse kasv takerdub tööjõupuudusesse

Eesti elektroonikatööstus vajab üha rohkem insenere ning Pärnu Koidula gümnaasiumist on kujunenud üks koolidest, kust noored liiguvad tehnikaharidusse kõige järjekindlamalt. Kooli direktori Indrek Kaldo sõnul sünnib huvi inseneeria vastu eeskätt siis, kui õpilane saab tehnoloogiat ise katsetada.

Riigikogu otsus muuta välismaalaste seadust ja lubada valitud sektoritesse rohkem välistööjõudu on Eesti tööstuse jaoks vajalik samm. Tööjõupuudus ei ole teoreetiline probleem, vaid ettevõtete igapäevane piirang, mis puudutab eriti oskustöölisi ja tehnilisi spetsialiste, kirjutab vastuses Tööstusuudistele elektroonikakontserni Incap Corporation president Otto Pukk.

Eesti elektroonikatööstus alustab 2026. aastat kahetiste tunnetega - eelmine aasta tõi ajaloo suurima käibenumbri, kuid ees ootab heitlik eksportturg. Kas süsteemne koostöö riigiga ja fookus kaitsetööstusele suudavad hoida mullu sügisel saavutatud kasvutempot, küsib värskes Infopanga elektroonikatööstuse kvartaliraportis Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk.

Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.