Henrik Välja: koalitsioonilepe annab metsandusele lootust
Metsast algavast väärtusahelast laekub riigieelarvesse maksudena 787 miljonit eurot aastas ja näib, et uus koalitsioon on teema tähtsust üldjoontes mõistnud, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.
Foto: Andras Kralla
Tuleb tunnustada, et uus koalitsioon on võtnud sihiks panna metsanduses paika pikaajalised eesmärgid, mis omakorda seotakse kliimaeesmärkidega. Metsamajandus ja kohalikule puidule võimalikult suure väärtuse loomine toetavad kliimaneutraalsuse eesmärke, hoides samal ajal Eesti inimeste töökohti, regionaalset arengut ja Eesti majandust.
Värske Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 koalitsioonilepe lubab kärpeid ja mitmete maksude tõusu. Vähem on juttu majanduskasvu saavutamisest ja tööstuspoliitikat pole üldse mainitud. Samas ei ole leppes ka varem jutuks olnud raiemahtude piiramist.
Eesti puidutööstuste toodangu osakaal meie ekspordis on olnud traditsiooniliselt suur. Praegu on aga tööstusharu raskustes, peamisteks põhjusteks kõrged tooraine- ja energiahinnad.
Kolme saeveskit ühendava Nordwood grupi juhatuse liige Tõnu Ehrpais ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et saeveskid pole juba neli-viis aastat tootmisesse investeerinud. Teadmatus rohepöörde läbiviimisest Eestis on selleks liiga suur.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.