Värske Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 koalitsioonilepe lubab kärpeid ja mitmete maksude tõusu. Vähem on juttu majanduskasvu saavutamisest ja tööstuspoliitikat pole üldse mainitud. Samas ei ole leppes ka varem jutuks olnud raiemahtude piiramist.

- Tööstuspoliitikaga ei tegeleta meil ka edaspidi.
- Foto: Liis Treimann
Kuigi ühe konkreetse sõna esinemissagedus ei pruugi kuidagi näidata antud teema olulisust, on siiski huvitav vaadata, kui palju on koalitsioonileppes juttu nendest valdkondadest, mis riigi rikkust suurendavad. Sõna ettevõtlus on leidnud mainimist 10 korda, sama palju on mainitud ka sõna tööstus. Samas sõna maksud on kasutatud 34 korda ja riigikaitse 17 korda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Tööandjate keskliit sõnastas oma ootused uuele valitsusele kümnes valdkonnas. Prioriteetsena tuuakse välja haridusreformid, lisavahendeid tuleks tööandjate hinnangul suunata eelkõige reaalainete õpetamisse.
Kui tööstusettevõtete ja riigi vahel koostööd käima ei saa, siis me oma ambitsioonikaid eesmärke ei saavuta, ennustab Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees ja metallitööstusettevõtte Radius Machining asutaja Veljo Konnimois vastuses Tööstusuudiste arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.