Tööstusjuhid ja tööandjad valitsuselt rahalaevu ei soovi

Äripäev pani 20. veebruaril erakondade juhid otsesaates mikrofoni ette ja nõudis vastuseid, kuhu ja kuidas nad Eesti majandust tüürida plaanivad. Oma küsimuse esitas ka teemaveeb Tööstusuudised.ee.

Eesti valitsused on läbi aegade jätnud tähelepanuta asjaolu, et just tööstussektor on meie ekspordi alustala ja majanduse seisukohalt ülioluline. Strateegiline arenguplaan ei tohi jääda sahtlisse, vaid see tuleb ka ellu viia, leiavad tööstusjuhid.

Viimased kaks aastat olid väga head, aga eelolev tuleb kindlasti kehvem, ennustas käsitöö palkmaju tootva Hobbitoni tegevjuht Andrus Prangli vastuses Tööstusuudiste arvamusliidrite küsitlusele. Sama meelt on ka teised puidusektoriga seotud tööstusjuhid.

Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.