20 tööstusjuhti: vaja on toimivat tööstuspoliitikat ja arusaama tööstuse olulisusest
Eesti valitsused on läbi aegade jätnud tähelepanuta asjaolu, et just tööstussektor on meie ekspordi alustala ja majanduse seisukohalt ülioluline. Strateegiline arenguplaan ei tohi jääda sahtlisse, vaid see tuleb ka ellu viia, leiavad tööstusjuhid.
Riigikogu liikme ning endise ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti sõnul tuleb järgmisel valitsusel tööstuspoliitikaga edasi minna ja see peab olema üks prioriteetidest.
Aasta tagasi andis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teada, et tööstuspoliitika roheline raamat on taas laual ning uued eesmärgid ja visioonid saavad 2021. aasta lõpuks paberile. "Tööstusuudised eetris" saates võtame tööstuspoliitika fookusesse ja teeme kokkuvõtted, kuhu oleme nüüdseks jõudnud ja millised on järgmised sammud.
Riigikogu liige ja töötleva tööstuse toetusgrupi juht Timo Suslov ütleb, et Eesti tööstus vajab rohkem riigi ja erasektori koostööd. “Keegi ei peaks olema ees- ega tagapool. Peame koos otsustama ja peame koos finišisse jõudma,” usub ta.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.