Alates 15. aprillist kontrollib Keskkonnaamet taas pesitsusrahust kinnipidamist metsatöödel. Plaanilised kontrollreidid kestavad 30. juunini ja keskenduvad kaitsealadele ja linnurikastele metsadele.

- Laanepüü tibu
- Foto: Piret Eensoo/Keskkonnaamet
Keskkonnaameti peadirektori sõnul saab kõige rohkem pesitsusrahu kaitseks ära teha metsaomanik. „Rõõm tõdeda, et paljud Eesti metsaomanikud arvestavad kevadise pesitsusrahuga ja valivad vajalikeks raietöödeks mõistliku aja. Pesitsusrahu tagamine ei ole vaid Keskkonnaameti järelevalve kätes,“ ütles Rainer Vakra.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigimetsa Majandamise Keskus peatab aprilli keskpaigast kuni juuni lõpuni korralised raietööd, et mitte häirida linde ja loomi nende pesitsusajal.
Keskkonnaameti hinnangu peeti sel aastal pesitsusrahu nõuetest kinni pea poole paremini kui mullu. Hea meel on tõdeda, et Eesti metsaomanikud hoolivad metsa elurikkusest üha enam ja väldivad võimalusel kevadsuvisel ajal raietöid, kirjutab Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.
Keskkonnaamet on sel kevadsuvel pea kahe kuu jooksul pesitsevate lindude kaitseks kontrollinud ligi 3000 kinnistut ning reageerinud 64 kaebusele. Raietööd on peatatud 25 korral, millest enamik leidsid aset kõige linnurikkamates vanades metsades.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.