Keskkonnaameti hinnangu peeti sel aastal pesitsusrahu nõuetest kinni pea poole paremini kui mullu. Hea meel on tõdeda, et Eesti metsaomanikud hoolivad metsa elurikkusest üha enam ja väldivad võimalusel kevadsuvisel ajal raietöid, kirjutab Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

- Augustiks on linnupesad juba maha jäetud.
- Foto: Unsplash
Lisaks metsaomanike teadlikkuse suurenemisele kevadsuviste raiete mõjust andis oma osa rikkumiste vähenemisesse ka selgem prioriteetide seadmine. Sel aastal oli eesmärgiks piirata raietegevust pesade hävitamise ja kahjustamise ning lindude häirimise vältimiseks esmajärjekorras seal, kus sellel on metsalinnustikule kõige suurem mõju. Andsime kohe alguses edasi selge sõnumi, et kui kevadsuvine raie on tõepoolest vältimatu, siis tuleb hoiduda raiest kaitsealadel ja vanemates linnurohketes metsatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.