Venemaalt ja Valgevenest imporditavatest kaupadest ning toormetest sõltuvad Eesti ettevõtted peaksid aegsasti äririske maandama, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Venemaa ja Valgevene importkaupade asendamise mõju kaubagruppide lõikes“. Neist riikidest impordi täielik lõpetamine tähendaks Eesti ettevõtetele 2021. aasta hindades 860 miljoni euro suurust lisakulu.
2021. aastal imporditi Eestisse kaupu kokku 20 miljardi euro väärtuses, millest Venemaalt 2,1 miljardi (10,5% kogu impordist) ja Valgevenest 0,6 miljardi (3,1% kogu impordist) euro eest. Energiakandjate kiire hinnakasvu tõttu kaupade import neist riikidest rahalises väärtuses peaaegu kahekordistus võrreldes 2020. aastaga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Liidu viienda sanktsioonidepaketiga keelustati ka Venemaa puidu import Euroopa Liidu maadesse. Kuni 10. juulini on lubatud veel enne 9. aprilli sõlmitud lepingute täitmine.
Impordi kiire kasv suurendas oluliselt kaubavahetuse puudujääki, mis ulatus aprillis 542 miljoni euroni.
HUUM alustas garaažiettevõttena, mis asus „kusagil Tartus“ ja valmistas keriseid. Kuid ettevõtte ambitsioon oli edasi kasvada nii garaažist kui ka Tartust. Selleks tuli valida omale ka ERP süsteem, mis ei jääks arengu tarbeks kitsaks, kuid ei tekitaks oma halduse või kulukuse poolt liigset koormust. Valikus olid mitmed tootmisele optimeeritud ERP süsteemid ja Odoo.