Autor: Helen Külaots • 5. november 2019

Hetkel moodustab ringmajandus globaalsest majandusest vaid 9%, mis tähendab, et väga suur osa toodetest, sealhulgas materjalidest läheb lihtsalt raisku. Oleme olukorras, kus kasutame aina enam toorainet ning kui kõik elaksid nii nagu lääneriigid praegu, oleks vaja ühe planeedi asemel nelja. Marleena Ahoneni sõnul on ringmajandusele üleminek ainus jätkusuutlik tee.

Ringmajandusest rääkides rõhutatakse alati, et tegu pole individuaalse alaga, vaid tiimispordiga ehk tulemuste saavutamiseks on vaja koostööd. Riik peab toetama muutusi läbi seadusloome, ettevõtted omakorda muutma nii tootmis- kui jäätmekäitluse protsesse. Muutused peavad aset leidma juba disainimisprotsessis, et toode oleks vastupidav ja hiljem kasvõi jupiti taaskasutatav. Sa ei pea oma toodet müüma – ringmajanduses on suund rentimisele. Tarbijad omakorda võiksid aina enam eelistada jagamisteenuseid ja -tooteid. Ringmajanduse fundamentaalne mõtteviis peaks tuginema märksõnadel rendi, jaga ja paranda.

Just koostöös peitubki soomlaste edu võti ringmajanduse juurutamisel. Sitra (Soome innovatsioonifond) eestvedamisel kutsuti ümarlauale kõik asjasse puutuvad sidusgrupid (ministeeriumid, ettevõtjad, haridustöötajad jpm) ja ühiselt pakuti välja ideid ja konkreetseid samme, mida iga osaleja saab ringmajanduse juurutamise toetuseks ette võtta. Lisaks avati arvamuste avaldamise võimalus internetis, kus sai osaleda iga Soome elanik. Kokku saadi üle 250 idee, millest tegevuskavasse jõudis 64.

Läbi kaasamise ja pideva diskussiooni meedias tekkis ühiskondlik mõistmine ja arusaam ringmajanduse olemusest ja vajalikkusest. Küsitluste järgi toetas üle 80% soomlastest ringmajandusele üleminekut. Ettevõtted, kes meetmete väljatöötamise taga seisid, juurutasid uued ärimudelid ning see mõtteviis levis üle riigi ning julgustas kõiki neid samme ette võtma.

Ringmajanduse tegevuskavas oli suur rõhk ka hariduslikul poolel. Sitra algatas projekte, et teema jõuaks kooliharidusse ja pealekasvav põlvkond oleks juba ringmajanduse mõttelaadiga tuttav ning mõistaks selle vajadust. Kuna teema oli ühiskonnas aktuaalne ja inimeste mõttelaad igati toetav, algatas Sitra uue ümarlaua, et protsessi käigus veelgi meetmeid ja ideid lisada. Seda tingis ka vajadus jõuda hoiakust reaalsete tegudeni.

Kiida võtjaid, aga toeta kaotajaid!

Kuidas edasi? Ahoneni sõnul jääb majandusmudelite muutmisel alati keegi kaotajaks. Et neid mitte omapäi jätta, on Sitra välja töötamas ja kaardistamas meetmeid ka selliste ettevõtete jaoks, kes esialgu oma tegevuskulusid kõvasti suurendama peavad või kelle ärid ringmajandusele üleminekul üldse sulgeda tuleb.

Soome innovatsioonifond Sitra on sõltumatu avalik sihtasutus, mille eesmärk on edendada Soomes stabiilset ja tasakaalustatud arengut, kvalitatiivset ja kvantitatiivset majanduskasvu ning rahvusvahelist konkurentsivõimet ja koostööd viies ellu projekte, mis suurendavad majanduse tõhusust, parandavad hariduse või teaduse taset või uurivad tuleviku arengusuundi. Muuhulgas on Sitra koostanud Soome ringmajanduse teekaardi, mis on aluseks ka Soome valitsuse keskkonnaalastele eesmärkidele ja tegevustele.

Täna toimub Noblessneri Valukojas ringmajanduse konverents "Tark tormab".