Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtja ringmajanduse konverentsil: soomlased suutsid omavahel kokku leppida
Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaagentuuri korraldatud Ringmajanduse konverentsil toimunud paneelarutelus "Ringmajanduse ärimudelite parimad praktikad" said sõna mitmed ettevõtjad, kes oma töös ringmajanduse põhimõtteid juba järgivad. Paneelis rääkisid oma kogemustest ja mõtetest Kadrian Jaagund (Lindström), Margus Ärm (BEPCO), Hans Talgre (Weerec) ja Kalle Palling (Estanc).
Praktikute jutust käis mitmel korra läbi näiteks ütlus, et ettevõtjate suurim väljakutse on toormaterjalist rohkem väärtust välja võtta. See nõuab innovatsiooni, investeeringuid ja arendustegevust.
Üksmeelselt olid esinejad nõus, et ringmajanduse juurutamiseks on ühtviisi vajalik kõikide osapoolte koostöö ja areng: ettevõtted peavad õppima, tarbijad tegema teadlikumaid valikuid ning riik näitama eeskuju ja muutma vastavalt ka seadusi. Vajalik on pikaajaline vaade ja eesmärgid. Toodi välja, et ringmajandus on mõtteviis, mitte ainult konkreetne tegevus ehk me peame indiviidi tasandil mõistma, miks see on kasulik ja vältimatu suund.
Soomlased suudavad asjad selgeks rääkida
Estanci esindaja Kalle Pallingu sõnul on tähtis, et me oskaksime näha suurt pilti ja seda, et asjad on omavahel seotud. “Kutsun üles kriitiliselt suhtuma sellesse, kui mõni ettevõte peab oma toodet keskkonnasäästlikuks – tegemist võib olla rohepesuga,” märkis Palling ja tõi näite, et kui alles hiljuti räägiti, et tahvelarvuti säästab puude mahalõikamist, siis nüüd on teada, et nende arvutite tootmiseks kasutatakse tihti lapstööjõudu või viise, mis loodusele pigem kahjulikud on.
BEPCO juhatuse liikme Margus Ärmi sõnul on soomlased meile eeskujuks. "Neil kõigil on ühine arusaam eesmärkidest ja tegevustest – seda tänu sellele, et nad istusid koos maha ja arutasid teema üksipulgi lahti. Ka meie riik peaks võtma vedaja rolli ja kaasama teadlased," rääkis Ärm. "Kõik ettevõtjate argumendid ja murekohad tuleb läbi arutada ning julgustada ettevõtjaid mitte ainult kritiseerima, vaid reaalselt lahendusi pakkuma."
Ringmajandajad leiavad Skandinaavias kergemini partnereid
Esinejate sõnul leiavad ringmajanduse teed läinud ettevõtted endale Skandinaavias ka märksa hõlpsamalt koostööpartnereid, sest seal väärtustatakse keskkonnasäästlikke ja jätkusuutlikke ettevõtjaid.
Margus Ärm tõi veel välja, et meil pole adekvaatset infot sellest, kui palju kulub plasti toomisele energiat võrdluses näiteks kartongiga. "Seetõttu ei saa alati üheselt keskkonnasäästu hinnata," tõi ta välja ühe murekoha.
Weereci tegevjuht Hans Talgre lisas, et jäätmete ümbertöötlemine on väga kulukas ja võidab see, kes seda õigesti teeb. Tuleb välja arvutada, kuivõrd palju saab tulu ühe või teise materjali ümbertöötlemisest – näiteks ühest plastist saad rohkem kui teisest.
Kadrian Jaagundi sõnul peaks ringmajandusele ülemineku aluseks olema mitte ainult keskkonnasääst, vaid ka alati ka rahaline võit, sest ettevõtte eesmärk peaks ikkagi olema raha teenida. "Tihtipeale puudub ettevõtetel oskus uue ärimudeli tulemusi numbritesse panna, sest näeme asju lühiajaliselt," märkis ta. Ettevõtete esindajad olid nõus, et süsteemset muutust ühiskonnas ei saavuta üksi.
Hetkel kuum
BEPCO juhatuse liikme Margus Ärmi sõnul on soomlased meile eeskujuks. "Neil kõigil on ühine arusaam eesmärkidest ja tegevustest – seda tänu sellele, et nad istusid koos maha ja arutasid teema üksipulgi lahti. Ka meie riik peaks võtma vedaja rolli ja kaasama teadlased.
Soomlased on meile eeskujuks, sest neil on ühine arusaam eesmärkidest ja tegevustest - nad istusid koos maha ja arutasid teema üksipulgi läbi, ütles standardiseeritud pakendite süsteemi loonud BEPCO juht Margus Ärm täna toimunud Ringmajanduse konverentsile.
Täna toimus Noblessneri Valukojas ringmajanduse konverents "Tark tormab!".
Seotud lood
Norra tööstusettevõtted on maailmas juhtival kohal keskkonna- ja kliimasäästlike tegutsemise põhimõtete poolest. See tähendab, et väga paljud ettevõtted panustavad, et leida võimalusi tootmise efektiivsemaks ja rohelisemaks muutmiseks, rääkis Norra Tööstuste Föderatsiooni jäätmekäitluse valdkonna juht Gunnar Grini täna toimuval ringmajanduse konverentsil.
Eestis lõpetab suur osa toodetest lihtsalt prügimäel, mitte taaskasutuses, rääkis Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais täna toimuval ringmajanduse konverentsil.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Enimloetud
1
4
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Viimased uudised
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele