Autor: Helen Külaots • 5. november 2019

Ringmajandus tähendab toodete pikaajalist kasutamist, et tekiks võimalikult vähe jäätmeid ja suureneks nii majanduslik, keskkondlik kui ka sotsiaalne heaolu. Kui aga jääde tekib, tuleks see suunata taaskasutusse. Meie näitaja selles vallas on Euroopa Liidu keskmisest kõvasti madalam, rääkis Sigrid Soomlais ettekandes.

"Ringmajandus erineb lineaarmajandusest selle poolest, et viimane vajab pidevalt ressursside, energia ja raha juurdevoolu. Palju potentsiaali läheb niimoodi raisku ja jääb kasutamata. Ringmajanduse puhul väheneb esmase tooraine kasutamine ning tekkivad jäätmed suunatakse korduvkasutusse ja materjal leiab uue elu. Ja sellele tuleb mõelda juba tootmise faasis: kas toote kasutusmugavus on hea, kas seda saab komplekteerida teiste toodetega vms," selgitas Soomlais ettekandes ja lisas, et eesmärk on võtta loodusest vähem ressursse. "Üleminek uuele ärimudelile peab aga olema süsteemne, üksinda seda eesmärki ei saavuta."

Soomlais märkis, et see tundub küll lihtne, kuid samas esitab meile ohtralt väljakutseid. "Ümber tuleb mõtestada kogu tarbimistsükkel: mis materjale kasutame, kas toodet üldse müüa või peaks seda rentima, kuidas uus ärimudel võimalikult kasumlikuks teha?! Suur rõhk ringmajanduse juurutamisel on justnimelt teadus- ja arendustööl, et leida uusi võimalusi taaskasutuseks, ümbertöötlemiseks ja ärimudelite loomiseks."

Ta lisas, et meil kõigil tarbijatena tuleks oma tegevust rohkem analüüsida ja mõelda, kas eelistame kvaliteetseid tooteid või kaldume odavama poole, millest tekib ka rohkem prügi.

Eesti tegutseb ringmajanduse poole liikudes vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele: nii ÜRO kui ka Euroopa Liit on loonud oma raamistiku, mille alusel toimetada. Tervikuna on Euroopa Liit ringmajanduse poole astumas: selles vallas on võetud kasutusele uusi ärimudeleid, kasvanud on tõõhõive, üle on vaadatud jäätmete õigusraamistik, plastiku kasutamise eesmärgid ja palju muud – see on toonud majandusele 147 miljardit eurot lisaväärtust.

"Eesti on oma näitajate poolest EU keskmisest allpool. Olmeprügi taaskasutus on meil 28% piires, samas kui Liidu keskmine on 48% – arenguruumi on kõvasti," rõhutas ta.

Kuhu edasi?

Euroopa Komisjon soovib võtta vastu täiendavaid samme ringmajanduse suunal liikumiseks: suur potentsiaal on tekstiili-, IT-, ehitus- ja toidutööstuses, samuti mikroplasti puudutaval suunal. "Ehkki me oleme osa EU raamistikust, on meil riigina ka oma tegevuskava väljatöötamine pooleli - see mis valmib 2021. aastaks. 2030. aastal võiks aga Eestis olla kava alusel täiesti uus mõttelaad ja teistsugused ärimudelid kasutusel."

Eesti ringmajanduse tegevuskava väljatöötamine tähendab hetkeolukorra kaardistamist ja tulevikupotentsiaali hindamist, huvigruppe kaasamist ja õppimist teiste riikide kogemustest. "Suur potentsiaal on meil just uute ärimudelite juurutamisel: jagamismajandus, toorme uutmoodi kasutamine, keskkonnateadlikumad tooted ja teenused," lisas Soomlais.

Täna toimub Noblessneri Valukojas ringmajanduse konverents "Tark tormab".

Pane tähele!

Eesti ringmajanduse plaanide ja rahastusvõimalustega on võimalik tutvuda SIIN.

Sealt leiab ajakohast informatsiooni seoses loodava ringmajanduse arengudokumendiga, samuti saab tutvuda erinevate rahastusvõimalustega, edulugudega ning abistavate materjalidega, mis toetavad ringmajanduse ideede elluviimist.