Autor: Helen Külaots • 6. november 2019

Eile toimunud Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri korraldatud ringmajanduse konverentsi teine paneelarutelu "Rohetehnoloogia ja digilahendused kui ringmajanduse käivitamise võti?" tõi ühele lavale kokku Kadri Kaarna (Cleantech ForEst), Ann Runneli (Reverse Resources), Kimmo Haapea (Mikkelin Kehitysyhtiö Miksei) ja Nam Vo (Total Ctrl).

Paneelist jäi kõlama mõte, et meil kõigil lasub keskkonna ees ka isiklik vastutus. "Me vajame suuri muutusi, kuid need algavad väikestest sammudest," märkisid aruteluringis osalenud.

Reverse Resources asutaja ja tegevjuht Ann Runnel toonitas, et igaüks peab aru saama, kuidas tema otsused mõjutavad suuremat pilti. "Kas sõidad poodi ratta või autoga, mis toote sealt ostad? Kas see toode sisaldab näiteks palmiõli, mille saamiseks hävitatakse vihmametsi? Kuidas see toode on valmistatud jne?" juhtis ta tähelepanu probleemkohtadele.

Cleantech ForEst projektijuht Kadri Kaarna seevastu elab juba aastaid pakendivaba elu. Kaarna pidas oma panust keskkonnahoidu alguses väga väikeseks, kuid on tänaseks jõudnud järeldusele, et see ongi suurim panus, mida saab indiviidina jätkusuutliku tuleviku heaks ära teha.

Tehnoloogia roll ringmajanduses

Kuidas aitab tehnoloogia areng ringmajandust edendada?

Mikkelin Kehitysyhtiö Miksei vanemekspert Kimmo Haapea sõnul tuleb tehnoloogiasse suhtuda kui võimalusse. Näiteks erinevad Soomes toimunud häkatonid on tema sõnul toonud kokku hulgaliselt tudengeid ja valdkonna spetsialiste, kellelt tuli häid ideid, kuidas tehnoloogia ringmajanduse heaks tööle panna ja seega on tehnoloogia areng kindlasti võtmetegur.

Ann Runnel lisas, et ringmajanduse edukaks toimimiseks on tehnoloogilised lahendused olemas ja areng ei peitugi niivõrd uute lahenduste väljatöötamises. "Pigem eeldab ringmajandus uuendusi info liikumises ja andmete oskuslikul kasutamisel," ütles ta ja lisas, et riigina võiksime jõuda selleni, et iga ettevõte mõõdaks oma käivet kahes osas: kui palju sellest tuleb ringmajandusest ja kui suur osa lineaarsest lähenemisest. "Sama on SKP-ga," poetas ta.

Cleantech ForEst projektijuhi Kadri Kaarna sõnul peab aga valitsema tasakaal selle vahel, kui palju tehnoloogiat ärisse sisse paneme, et see ei hakkaks omakorda keskkonnale halvasti mõjuma.

Total Ctrl tootejuht Nam Vo tõi arutelus välja huvitava nähtuse, märkides, et tema peamine sihtgrupp restoranid kardavad esimese hooga tehnoloogilisi võimalusi kasutada, aga kui neil on võimalus proovida, siis muudavad nad oma meelt.

Ringmajandus vajab riigi panust

Veel arutlesid panelistid selle üle, kuivõrd tuleb soov minna üle ringmajandusele ettevõtte seest või on tegemist siiski välise survega.

Ann Runneli hinnangul on eraettevõtlus jõudnud seisu, mil riiklik abi pole toimimiseks niivõrd oluline, aga samas ringmajandusele üleminekuks on seda siiski vaja. "Seega ma vaataks ikkagi riigi kui algataja poole, samas kui erasektoris peavad ettevõtted üksteist toetama ja parimaid praktikaid jagama," leidis Runnel.

Kimmo Haapea tõi aga välja, et ringmajandusele üleminekuks peab olema katalüsaator, mis toob erinevad osapooled laua taha ja küsib õigeid küsimusi.

Eile toimus Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri ringmajanduse konverents "Tark Tormab".