Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Slovakkidel töökohapõhine õpe hästi korraldatud
Paljudes Euroopa riikides on töökohapõhine õpe edukalt ja süsteemselt töösse rakendatud ja toimib hästi, kuid on ka riike, kus sellist süsteemi alles juurutatakse. Üheks selliseks on Slovakkia, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse esimees Indrek Rohtma.
Eestis on suur puudus spetsialistidest ja oskustöölistest. Näiteks masinaehituses ja metallitööstuses ning suur mure on ka elektroonika valdkonnas, kus on karjuv vajadus mehhatroonika, elektroonika koostajate ja tehnikute järele.
Mida teha, et noored läheksid õppima erialasid, mille osas on tööturul suur puudus? Kas töökohapõhine õpe võiks olla Eesti tööturu väljakutsete päästerõngaks?
Paljudes Euroopa riikides on töökohapõhine õpe edukalt ja süsteemselt töösse rakendatud ja toimib hästi. Saksamaal ja Austrias on neid süsteeme aastakümneid üles ehitatud, samas on ka riike, kus alles sellist süsteemi juurutatakse. Üheks selliseks on Slovakkia, riik keset Euroopat, kuhu investeerivad mitmed autotööstuse lipulaevad nagu Volkswagen, KIA, Landrover/Jaguar, PSA Citroen ja Peugeot.
Slovakkia tööturg sarnaneb Eesti omale
Slovakkia ühiskonnas valitseb sama probleem nagu meil Eestis: nõukogude ajast on ühiskonnas juurdunud teadmine, et tööstus on üks must ja räpane ala, mis ei vasta tõele, sest tänapäeva tootmine on suures osas automatiseeritud ja töökeskkond puhas. Noored eelistavad massiliselt enda edasiõppimisvalikuid tehes kõrgharidust, arvates et see loob tulevikus võimaluse head palka teenida ja olla paremal elujärjel võrreldes nende vanematega. Samuti on Slovakkia tööturu olukord väga sarnane Eesti omale. Madal töötus, struktuurne tööpuudus ning kutseharidus peab veel ühiskonnas tõestama enda olulisust ning kutseõppes on seni liialt keskendutud populaarsetele erialadele.
Pane tähele
Indrek Rohtma räägib pikemalt töökohapõhisest õppest Slovakkias 13. detsembril toimuval konverentsil “Kuidas lahendada tööjõukriisi tööstuses?”.
Teised teemad:
Milliseid lahendusi näeb tööstuse roheline raamat tööjõukriisile?
Milliste seadusemuudatuste abil lihtsustab riik tööjõu leidmist?
Kogemuslugu: Kuidas õnnestus värvata 100 uut töötajat tänastes tööturutingimustes?
Kogemuslugu: Ukraina rendi- ja palgatööjõu kasutamine Eestis
Kogemuslugu: Rumeenia tööjõu kasutamine Eestis
Kuidas värbamistarkvarad saavad kaasa aidata tööjõupuuduse vähendamisele
Mustrid on muutumas – millist tööjõudu vajatakse tulevikus
Arutlusring: Kuidas Eestis kutseharidust populariseerida?
Uue valitsuse tööjõumaksude muudatused
Arutlusring: Kuidas tööstus maksusüsteemi muutmisest võidab?
Täpsema kavaga saad tutvuda SIIN.
Registreerida saad SIIN.
Seda, mida Slovakkias kutsehariduse populariseerimiseks tehakse ja kuidas töökohapõhist õpet juurutatakse ja arendatakse, said Eesti ettevõtjad näha 12.–13. oktoobril, mil külastati Slovakkias Bratislavas ja Nove-Mestos asuvaid tootmisettevõtteid. Need tootjad on rakendanud töökohapõhist õpet oma põhitegevuse kõrval.
Saime teada huvitava tõsiasja, et kogu süsteemi eestvedaja ja ettevõtetega ning valitsusega läbirääkija oli alguses Saksa-Slovakkia Kaubanduskoda. See on ka arusaadav, sest paljud Saksa ettevõtted on ehitanud oma tehased Slovakkiasse ja soovivad seal laieneda, kuid selleks peab olema töötajaskonna pidev järelkasv. Aga kust tuleb see järelkasv, kui kutseõppekeskuste populaarsus ja noorte huvi sinna õppima minna ei ole praegu piisavalt suur?
Ettevõtted alustasid aktiivset lahenduste otsimist koostöös haridusministeeriumiga aastal 2009. Esimene seadusemuudatus, mis soosis töökohapõhist õpet, võeti vastu pärast OECD raportit 2013. aastal. Muudatuses toodi välja suure riskina kutsehariduse hääbumise tagajärjel ühe võimaliku tulevikustsenaariumina tehaste lahkumine Slovakkiast.
Kuidas töökohapõhine õpe Slovakkias töötab?
Käisime külas Dual Academy nimelises keskuses, mis on endise ja veel ka osaliselt seal töötava kutseõppekeskuse osa, mis võeti üle kõrval asuvate Volkswageni tehase, Siemens ja Matadori poolt.
Eesmärk oli tagada neile ettevõtetele ja kogu sektorile järjepidev spetsialistide järelkasv. Ettevõtted on Dual Academy kooli avamiseks pidanud renoveerima hoone ja soetama vajaliku seadmepargi ning sisustama õppeklassid. Kogu investeering on olnud suurusjärgus ca üks miljon eurot.
Hetkel kuum
Külastasime Nove-Mestos kolme tehast, kellel küll ei ole olnud võimalik investeerida nii palju nagu eelmistel ettevõtetel, aga siiski on neil tihe koostöö kohaliku kutseõppekeskusega ja tehasesse on rajatud õppeklassid koos elementaarsete manuaalsete pinkidega, et tagada algõpe seadmetel.
Õpilaste juhendajad on kohaliku tehase töötajad, kes roteeruvad. Näiteks on üheksa õpilase peale kolm juhendajat, kes igaüks on nädala õpilastega ja kaks nädalat oma ametipostil.
Mida tasub Eestil Slovakkialt õppida?
Olulisemate õppetundidena rääkisid slovakid eestlastele, et kõik algab lapsevanemate seas häälestuse loomisest. Lapsevanemad on laste mõjutajad, nende kodustest jutuajamistest kujunevad õpilaste tulevikuvalikud.
Lisaks on head allikad oma ettevõtte töötajad, kelle kogemusest saavad nende lapsed inspiratsiooni tulevikuks. Samuti rõhutati, et eeltööga tuleks alustada juba varakult – siis, kui lapsed on alles algklassides.
Nove-Mestos on ettevõtted omavahel loonud tugisüsteemi – käiakse piirkonna koolides rääkimas lastega, lapsevanematega ja kutsutakse neid ettevõttesse külla. Omavahel on loodud kokkulepped, mille kohaselt näiteks ükski ettevõte ei või õpilaste endale meelitamiseks pakkuda kõrgemaid stipendiume. Muidugi vahetatakse ka kogemusi ja püütakse leida kõige efektiivsemaid viise õpetamiseks.
NB! Indrek Rohtma osales 12–13. oktoobril INNOVE poolt korraldatud töökohapõhise õppe visiidil Slovakkias.
Autor: Indrek Rohtma, Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse esimees
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele