Tööstusettevõtted tootsid 2015. aasta märtsis 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta märtsis, teatas Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses.
Märtsis toodeti töötlevas tööstuses 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Toodangu mahu suurenemist põhjustas eelkõige elektroonika- ja puittoodete tootmise kasv, kus toodang suurenes vastavalt 12% ja 3%. Suurema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang märtsis veel toiduainete, metalltoodete ja elektriseadmete tootmises. Toodangu kasv muutus laiapõhjalisemaks – enam kui pooled tööstusharud ületasid märtsis eelmise aasta mahtu. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang keemiatoodete, ehitusmaterjali ja plasttoodete tootmises.
Välisturule müüdi märtsis 72% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2014. aasta märtsiga võrreldes suurenes toodangu müük nii ekspordiks kui ka kodumaisele turule korrigeerimata andmetel ligi 6%.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta märtsis tööstuses kokku 1% vähem toodangut kui veebruaris, töötlevas tööstuses sama palju kui veebruaris.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2014. aasta märtsiga võrreldes toodeti elektrit 14% vähem ja soojust 2% rohkem.
Seotud lood
Tööstusettevõtted tootsid aprillis sama palju toodangut kui eelmise aasta aprillis - toodang suurenes töötlevas ja mäetööstuses, kuid vähenes energeetikas.
Hindade langus toiduainete tootmises oli mais üks suuremaid tootjahinnaindeksi langusesse panustajaid.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli tänavu aprillis võrreldes märtsiga -0,6% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga -1,3%, teatab Statistikaamet.
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2014. aastal võrreldes tunamulluga 2,1%.
Steelhouse Group Estonia OÜ ja
1UP Technology OÜ viisid koostöös Estoveri piimatööstusega ellu uue riivjuustu ja juustukuubiku transpordiliini projekti. Eesmärk oli luua uuenduslik, retseptipõhiselt konfigureeritav ja automatiseeritud tootmisliin, kus toimuks automaatne maitseainete ja muude lisandite doseerimine, samuti ka liinide automaatne pesemine. Lahendus pidi olema lihtsalt hallatav ja suuteline vajadusel korrigeerima inimlike vigade tõttu tekkinud sisendvigu – tänu nutikale juhtloogikale ja paindlikule automatiseerimissüsteemile.