Autorid: Annika Matson, Annika Matson Kald • 11. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Olulise panuse SKP kasvu andis kaubanduse tegevusala, peamiselt jaekaubanduse lisandväärtuse suurenemise tõttu. Lisaks panustasid SKP kasvu enim töötlev tööstus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Töötleva tööstuse kasvu toetas toodangu ekspordi kasv, samuti suurenes töötleva tööstuse toodangu müük kodumaisele turule.

2014. aastal pidurdas majanduse kasvu enim veonduse ja laonduse lisandväärtuse vähenemine. SKP kasvu kahandasid oluliselt veel ehitus ning majutus ja toitlustus. Ehitusmahud kohalikul ehitusturul vähenesid 2% ning ehituse lisandväärtus kahanes 4,1% eelkõige rajatiste ehitamise vähenemise tõttu.

2014. aasta IV kvartalis sarnaselt III kvartaliga mõjutas SKP-d positiivselt kõige rohkem Eesti suurim tegevusala töötlev tööstus, peamiselt elektroonika-, koksi- ja puidutoodete tootmise toel. Lisaks andsid majandusele hoogu energeetika ja kaubandus. Kaubanduse lisandväärtuse suurenemist toetas jaekaubandusettevõtete müügi kasv.

2014. aasta viimases kvartalis kasvas kaupade ja teenuste eksport võrreldes varasema aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 6,0%. Kaupade ja teenuste sissevedu suurenes aga 5,9%. Enim mõjutas väliskaubandust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo kasv. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 2,8%.

Kuigi 2014. aasta IV kvartalis veonduse tegevusala lisandväärtus jooksevhindades kasvas, oli veondus reaalarvestuses SKP suurimaid pidurdajaid. Lisaks vähendas IV kvartalis SKP-d oluliselt kinnisvaraalase tegevuse ning tervishoiu tegevusala lisandväärtuse kahanemine.

Swedbanki vanemanalüütiku Liis Elmik prognoosib ka jooksvaks 2015. aastaks 2% majanduskasvu. "Eesti majandus kasvas 2014. aastal 2,1%. Majanduskasvu toetasid oluliselt nii tarbimine kui sellega seotud kaubavarude suurenemine. Ebakindla väliskeskkonna tõttu vähenesid investeeringud. Teisel poolaastal kiirenes oluliselt ekspordi kasv, seda peamiselt tellimuste suurenemise tõttu elektroonikatööstuses," kommenteeris Elmik.

Ta lisas aga jooksva aasta kohta, et nii ekspordi kui ka investeeringute kasv jääb ilmselt kiduraks. Tootmisvõimsuste rakendatuse tase ulatus jaanuaris töötlevas tööstuses tavapärasele tasemele, 68%ni. Samas eksporttellimuste maht oli keskmisest väiksem. "Kuigi Euroopa majandus tasapisi kosub, mõjutab meie regiooni majanduskriisi süvenemine Venemaal," tõdes Elmik.

Venemaa majandus peaks Swedbanki hinnangute järgi kaotama selle ja järgmise aasta jooksul umbes kümnendiku oma mahust. Koos poliitiliste pingete kasvu ja majandussuhete halvenemisega vähendab see paratamatult nii kauba- kui kapitalivoogusid siinses piirkonnas. Ekspordi maht Venemaale vähenes jaanuaris eelmise aasta esimese kuuga võrreldes 57%. Samas tuleb arvestada, et enamus neist kaupadest pärinevad kolmandatest riikidest ja vaid ligikaudu viiendiku moodustavad Eesti päritolu tooted (peamiselt toidukaubad).