Tööstus andis suure panuse majanduskasvu

2014. aasta viimases kvartalis kasvas kaupade ja teenuste eksport võrreldes varasema aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 6,0%. Kaupade ja teenuste sissevedu suurenes aga 5,9%. Enim mõjutas väliskaubandust elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo kasv. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 2,8%.

Kuigi 2014. aasta IV kvartalis veonduse tegevusala lisandväärtus jooksevhindades kasvas, oli veondus reaalarvestuses SKP suurimaid pidurdajaid. Lisaks vähendas IV kvartalis SKP-d oluliselt kinnisvaraalase tegevuse ning tervishoiu tegevusala lisandväärtuse kahanemine.

Swedbanki vanemanalüütiku Liis Elmik prognoosib ka jooksvaks 2015. aastaks 2% majanduskasvu. "Eesti majandus kasvas 2014. aastal 2,1%. Majanduskasvu toetasid oluliselt nii tarbimine kui sellega seotud kaubavarude suurenemine. Ebakindla väliskeskkonna tõttu vähenesid investeeringud. Teisel poolaastal kiirenes oluliselt ekspordi kasv, seda peamiselt tellimuste suurenemise tõttu elektroonikatööstuses," kommenteeris Elmik.

Ta lisas aga jooksva aasta kohta, et nii ekspordi kui ka investeeringute kasv jääb ilmselt kiduraks. Tootmisvõimsuste rakendatuse tase ulatus jaanuaris töötlevas tööstuses tavapärasele tasemele, 68%ni. Samas eksporttellimuste maht oli keskmisest väiksem. "Kuigi Euroopa majandus tasapisi kosub, mõjutab meie regiooni majanduskriisi süvenemine Venemaal," tõdes Elmik.

Venemaa majandus peaks Swedbanki hinnangute järgi kaotama selle ja järgmise aasta jooksul umbes kümnendiku oma mahust. Koos poliitiliste pingete kasvu ja majandussuhete halvenemisega vähendab see paratamatult nii kauba- kui kapitalivoogusid siinses piirkonnas. Ekspordi maht Venemaale vähenes jaanuaris eelmise aasta esimese kuuga võrreldes 57%. Samas tuleb arvestada, et enamus neist kaupadest pärinevad kolmandatest riikidest ja vaid ligikaudu viiendiku moodustavad Eesti päritolu tooted (peamiselt toidukaubad).