Eelmisel aastal panustas majanduskasvu tegevusaladest kõige enam töötlev tööstus ning hulgi- ja jaekaubandus. Palju räägitud elektroonikatööstuse kõrval oli tööstussektoritest suurim panustaja hoopis puidutööstus.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina andmetel oli elektroonikatööstuse panus majanduskasvu 0,18 protsendipunkti, puidutööstuse osa oli 0,26 protsendipunkti. Elektroonikatööstuse kehvema esituse taga oli aasta esimene pool, kui lisandväärtus sektoris langes. Seevastu aasta teine pool oli väga tugev ja elektroonikatööstuse panus töötleva tööstuse tegevusalade hulgas kõige suurem. Kui möödunud aasta neljandas kvartalis oli töötleva tööstuse panus majanduskasvu 0,9 protsendipunkti, siis elektroonikatööstus üksi andis sellest üle poole (0,54 protsendipunkti), koos puidutöötlemise ja puhastatud naftatoodete tootmisega (põlevkiviõli tootmine) oli panus 1,34 protsendipunkti.
Viimastel aastatel ongi töötlevas tööstuses kõige enam suurenenud puidutöötlemise ja põlevkiviõli tootmise panus. Tänavu jaanuaris on küll jätkunud ka elektroonikatööstuse tugev kasv. Samas on elektroonikatööstuse uued tellimused olnud juba kaks kuud tugevas languses. Tellimuste tugev vähenemine juba kaks kuud järjest on risk elektroonikatööstuse tootmismahu kiire kasvu jätkumisele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2014. aastal võrreldes tunamulluga 2,1%.
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jäi esialgsetel andmetel eelmise aasta IV kvartalis 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes samale tasemele.
Steelhouse Group Estonia OÜ ja
1UP Technology OÜ viisid koostöös Estoveri piimatööstusega ellu uue riivjuustu ja juustukuubiku transpordiliini projekti. Eesmärk oli luua uuenduslik, retseptipõhiselt konfigureeritav ja automatiseeritud tootmisliin, kus toimuks automaatne maitseainete ja muude lisandite doseerimine, samuti ka liinide automaatne pesemine. Lahendus pidi olema lihtsalt hallatav ja suuteline vajadusel korrigeerima inimlike vigade tõttu tekkinud sisendvigu – tänu nutikale juhtloogikale ja paindlikule automatiseerimissüsteemile.