NOBE rajas Tallinna lennujaama tehniliselt väga nõudliku lennukihoolduskompleksi

NOBE võitis keeruka ehitise projekteerimis- ja ehitushanke 2024. aasta kevadel, leping sõlmiti sama aasta juulis ning ehitus lõppes 2025. aasta detsembris. Ettevõte tegutses peatöövõtja ja peaprojekteerijana, tehes ka suure osa projekteerimisest oma majasisese meeskonnaga. Just see osutus projekti juures kriitiliselt oluliseks „Projekteerimine oli keerukas eelkõige konstruktsioonide tõttu. Meil on majasisene projekteerimisüksus ja tänu sellele saime tööprotsessi käigus detaile paindlikult kohandada ning lahendusi kiiresti muuta,“ ütles NOBE projektijuht Kristjan Jäärats.

„Antud projekt nõudis eriti suuri, kandepostideta sildeid, sest muidu ei mahuks lennukid angaari. Kõige nõudlikumaks kujuneski kandekonstruktsioon – silde pikkus ulatub 42,5 meetrini ning hiiglaslikud tõstuksed on 42,0 meetrit laiad. Fermid ja teraskonstruktsioon peavad selle koormuse välja kandma ning samal ajal oli lubatud hälve kokku alla sentimeetri.”

Tallinna lennujaama lõunapoolsesse piirkonda rajatud kolme universaalse angaari kogupindala on ligi 10 000 ruutmeetrit, hoone kõrgus ulatub 21 meetrini, pikkus 132 meetrini ja laius 60 meetrini. Väljast paistab kompleks ühe suure hoonena, kuid tegelikult on tegemist kolme omavahel ühendatud, ent funktsionaalselt sõltumatu angaariga, kuhu mahub korraga hooldusesse kolm Airbus A320 või Boeing 737 tüüpi lennukit.

Angaarikompleks on osa kiiresti arenevast Airport City lennunduslinnakust, mille juhatuse esimees Veiko Keerberg nendib samuti, et tegemist on tehniliselt väga nõudliku rajatisega, kus iga konstruktiivne ja tehniline lahendus peab vastama nii lennundusohutuse nõuetele kui ka MRO rangetele standarditele. „Mitmeid detaile tuli projekteerida paralleelselt ehitustegevusega. Lennujaama lõuna-alal toimusid samal ajal mitmed suured taristuarendused, mis muutsid piirkonna sisuliselt Eesti suurimaks ehitusplatsiks. See eeldas väga täpset koordineerimist ja ajaplaneerimist, et tagada lennujaama igapäevase töö häireteta toimimine.”

Kompleksi valmimine on Tallinna Lennujaama jaoks oluline arenguhüpe, mis laiendab Keerbergi sõnul lennujaama rolli tavapärasest reisijate teenindamisest oluliselt laiemaks. „Koos DHL-i, FedExi, Magnetic MRO ja uue pääslakompleksi arendustega on lõuna-alale kujunenud terviklik logistika- ja lennunduskeskus, mis toob Eestisse investeeringuid, loob kõrgelt kvalifitseeritud töökohti ning suurendab meie atraktiivsust rahvusvaheliste lennundusettevõtete silmis.”

Peatöövõtja vastutas lisaks hoonele ka lennukihoolduse tehnoloogia integreerimise eest. Angaarides kasutatakse spetsiaalseid hooldusplatvorme – liikuvad dokid, mis tõusevad ja langevad nelja meetri ulatuses ning võimaldavad ligi pääseda lennuki tiivale, ninale ja sabale. Tegemist ei ole masstoodanguga ja seega pidi NOBE leidma hooldusplatvormide ehitaja ja spetsiifilised koostööpartnerid. Kokku kaasas ehitusfirma projekti üle 80 partneri.

Magnetic MRO hoonete ja tööriistaarenduse juht Maksim Kolesnik ütleb, et nende jaoks on hoone üks olulisemaid lahendusi energiatõhusad tehnosüsteemid, mis võimaldavad kompleksi nutikat ja paindlikku kasutust. Sisekliima võimaldab rakendada erinevaid režiime vastavalt hooldustöö iseloomule, sealhulgas spetsiaalset pesujärgset režiimi ning kiirkütet, mis aitab talveperioodil vähendada temperatuurikõikumisi. Kompleksi saba- ja tiivateenindusplatvormid on mudelipõhiselt projekteeritud ning töö mugavamaks ja ohutumaks teostamiseks on põrandasse rajatud tehnilised kaevud, kus asuvad lennuki toite-, maandus- ja suruõhuühendused. Hoonele rajatud päikesepark aitab katta energiavajadust.

Keerberg kiidab, et ehituspartner NOBE sai projektiga väga hästi hakkama, arvestades, kui erilahenduslik ja detailirohke on õhusõidukite hooldusangaar. „Kogenud valdkonnaspetsialistide ja tulevase lõppkasutaja kaasamine projekti varases etapis aitas tagada, et lahendused vastaksid standarditele ning kompleks toimiks sujuvalt ja efektiivselt. Kõige keerukamaks osaks kujunes angaari spetsiifilise sisseseade projekteerimine ja paigaldus, mis nõudis millimeetritäpsusega lahendusi ning väga tihedat koostööd tulevase kasutajaga. Pingeline ajakava ja paralleelselt toimuvad tööd muutsid protsessi veelgi nõudlikumaks.”

„Ehitustööd toimusid aktiivse lennuvälja kõrval julgestuspiirangu alal ning lennujaama ohutusnõuded mõjutasid otseselt ehitusgraafikut. Olid kõrguspiirangud, kui kõrgele tohib montaaži ajal tõsta kraana noolt. Ja oli päevi, kus tõstetööd olid nähtavuse tõttu keelatud,“ kirjeldab Jäärats. „Ehitus toimus talvel nullilähedaste temperatuuride juures ning pidime olema valmis graafikut ümber mängima.“

Lennuvälja lähedus tähendas ka ebatavalisemaid nõudeid. Peatöövõtja pidi muuhulgas tagama, et tuulega midagi lendu ei läheks ega tekitaks ohtu lennuliiklusele. Näiteks pidid prügikonteinerid olema võrkudega kaetud. Kõrgendatud turvalisuse tagamine oli Jääratsi sõnul eraldi inimese täiskohaga töö. Lisaks tuli enne ehituse algust lahendada veel üks kriitiline probleem pinnase näol. Ala paikneb Rae raba serval ning turbakiht ulatus kohati viie meetrini. Koormuse tõttu ei saanud sellele otse ehitada ja välja tuli vahetada umbes 40 000 kuupmeetrit pinnast.

Nagu öeldud, jätkus projekti käigus projekteerimine paralleelselt ehitusega, sest nii tellija kui ka kasutaja täpsustasid töö käigus tehnilisi nõudeid. „See tähendas lahenduste ümberhindamist ja kohandamist. Aga meie koostöö Airport City ja Magnetic MRO-ga põhines usaldusel ning tulemus räägib enda eest. Oli siiras rõõm töötada tugeva ja professionaalse meeskonnaga,“ ütles Jäärats.

„Hoolimata projekti keerukusest oleme lõppkasutajana saanud kaasaegse ja hästi toimiva hoone,” tõdeb ka Kolesnik. „Eriti väärtustame paindlikkust projekteerimise käigus tekkinud täienduste ja muudatuste lahendamisel ning nende elluviimisel reaalses projektis.” Magnetic MRO hooldusüksuste juht Marko Männiste lisab, et uue angaari avamine võimaldab teha sama tööd märksa süsteemsemalt, prognoositavamalt ja suurema läbilaskevõimega kui varem. „Töö koondamine väiksemale arvule asukohtadele vähendab logistilisi katkestusi ja liikumist eri hoonete vahel ning muudab töövoogude juhtimise tõhusamaks.”

Uue angaari lisandumine võimaldas eraldada ühe varasemalt baashoolduseks kasutatud angaari spetsiaalselt lennukite värvimiseks ning muuta see teenus aastaringseks. Varem piirdus värvimismaht peamiselt suvehooajaga, ent nüüd saab MRO teenindada kuni 35 lennukit aastas, sealhulgas suuremaid kitsaskere tüüpe nagu Airbus A321 ja Boeing 737, ilma et see konkureeriks baashoolduse töödega. Lisaks loob uus taristu tugeva aluse digitaalsete ja andmepõhiste töövoogude rakendamiseks.

Valminud projekt kinnitab NOBE võimekust tööstus- ja insenertehniliselt keerukate hoonete rajamisel – sarnast loogikat kasutatakse ka tuuleparkide vundamentide, terasetootmise rajatiste ja kõrghoonete ehituses. NOBE tööstusalaste referentside hulka kuuluvad hiljuti valminud W-Glassi tööstushoone ja Exmet Services tootmishoone ning töös on hetkel BLRT Valukoda ja Elme Messer gaasitehas. Lisaks kerkib NOBE käe all Tallinnasse Lennuki tänavale Eedu haridus- ja ettevõtluslinnak, mis on samuti Eesti ehitusmaastiku viimaste aastate on üks ambitsioonikamaid arendusprojekte.