Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
SKP vedur on tööstus, pidur veondus
Läinud aastal kasvas Eesti majandus varasema aastaga võrreldes 0,7%, teatas statistikaamet.
IV kvartalis oli SKP muutus võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 0%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP vähenes 2013. aasta III kvartaliga võrreldes 0,1%.
Positiivselt mõjutas SKP-d 2013. aasta viimases kvartalis enim töötleva tööstuse kasv. Töötlev tööstus, mis on Eesti suurim tegevusala, suurenes peamiselt koksi ja puhastatud naftatoodete tootmise toel. Töötleva tööstuse toodangu ekspordi kasv jätkas IV kvartalis sarnaselt eelmise kvartaliga aeglustumist. Samuti võib näha kasvu aeglustumist töötleva tööstuse toodangu müügis kodumaisele turule.
Töötleva tööstuse toodangu eksport mõjutab oluliselt kaupade kogueksporti. Hoolimata Eesti suurima tegevusala toodangu väljaveo kasvust, kahanes kaupade eksport hinnamõjusid arvesse võttes varasema aasta sama kvartaliga võrreldes teist kvartalit järjest. 2013. aasta IV kvartalis kahenes kaupade eksport 1,3% ja kaupade import 1,7%.
Suurimad SKP positiivsed mõjutajad olid veel kaubanduse ning info ja side tegevusalad.
2013. aasta kolmes esimeses kvartalis oli majanduskasvu suurim pidurdaja veonduse tegevusala. Esialgsetel andmetel oli nii ka IV kvartalis. Lisaks oli IV kvartalis suurim SKP vähendaja põllumajanduse ning ehituse tegevusala kahanemine.
Seotud lood
Eelmisel aastal panustas majanduskasvu tegevusaladest kõige enam töötlev tööstus ning hulgi- ja jaekaubandus. Palju räägitud elektroonikatööstuse kõrval oli tööstussektoritest suurim panustaja hoopis puidutööstus.
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.
Enimloetud
1
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
“Kestlikkusega ei saa ka liiale minna”
Võitjal keskmine kuupalk 14 390 eurot. Palgakasvu tõid kõrged energiahinnad
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele