Aasta tehase konkursi võitja avas numbreid: keskmine palk 2700 eurot, tööjõuvoolavus 5%
Aasta tehase tiitli võitnud Barruse juht Martti Kork võiduintervjuus: maksame oma maakonna keskmisest pea poole suuremat palka
Võru maakonnas tegutsev puidutööstusettevõte Barrus pälvis tänavu Aasta tehas 2026 konkursil suurettevõtete kategoorias võidu. Ettevõtte juht Martti Kork ütles pärast võitu Tööstusuudistele, et ettevõte hoiab väga oma inimesi ja maksab maakonna keskmisest pea poole suuremat palka.
Loe AI kokkuvõtet
Võrumaal tegutsev puidutööstusettevõte Barrus võitis Aasta tehas 2026 konkursil suurettevõtete kategooria auhinna. Juht Martti Kork rõhutas, et Barrus maksab oma töötajatele piirkonna keskmisest poole kõrgemat palka ning investeerib töötajate heaolusse ja organisatsiooni sisekliimasse. Ettevõtte keskmine palk on 2700 eurot ning töötajate voolavus on madal. Lisaks märkas žürii Barruse digitaliseerimise plaani ja AI projektide esimesi samme. Kork tunnistab, et AI juurutamine ei toonud kohe wau-efekti. Küberturvalisuse tagamine on samuti olulisel kohal, töötajaid koolitatakse pidevalt ohtude teemal.
“Oleme investeerinud inimeste heaolusse – heasse palka ja üldisesse organisatsiooni vibe'i,” ütles Martti Kork pärast võidu väljakuulutamist.
“Meil on ettevõttes hästi tugev IT-tiim ja digitaliseerimise juht,” kiidab juht oma meeskonda.
Kork lisas, et Barruses on tööjõuvoolavus vaid viis protsenti ja ettevõte uusi töötajaid otsima väga ei peagi. “Me väga ei otsigi, sest kasvatame oma inimesi. Ostime inimesi, kes tahaks tulla ja panustada laiemalt Lõuna-Eesti ja Kagu-Eesti tegevustesse laiemalt,” märkis Kork.
Järgneb võiduintervjuu Martti Korkiga.
Võitsite just suurfirmade kategoorias Aasta tehase tiitli. See läks siis Võrumaale, Barrusele. Mis tunne on?
Super äge tunne! Ja suur üllatus, et just meie võitsime vaadates seda seltskonda, kellega konkureerisime.
Kõik võidud läksid seekord Lõuna-Eestisse. Väike ja keskmise suurusega ettevõtete seas on parim tehas Tiksoja Puidugrupil ja kõige vastutustundlikum firma on A. Le Coq. Mis te teete seal Lõuna-Eestis, et nii palju tugevaid tööstusettevõtteid peale kasvab?
Tööd teeme. Lõuna-Eesti ei ole mingisugune perifeeria - Lõuna-Eestis on ülikoolid, mis on väga oluline. Lõuna-Eestis on inimestel tahtmine – neil, kes sinna jäänud on. Nad on kõik Lõuna-Eesti fännid, kaasa arvatud ettevõtjad. Ma olen seda enne ka öelnud, et maaettevõtjad on kõik oma kogukondade fännid ja see on õnneks toonud ka edu ning õnneks seda ka märgatakse.
Ütlesite oma ettekandes, et maksate ka oma töötajatele hästi palka. Võrumaa keskmine palk on 1900 eurot, aga teie firmas oli vist keskmine palk 2700 eurot?
Jah, meil on keskmine 2700 eurot.
Aasta tehas 2026 tiitli võitnud puidutööstuse Barrus juht Martti Kork esineb 21.-22. mail Pärnu tarneahelakonverentsil 2026. Kork räägib kogemusloo teemal “AI-programmi loomine, mis toetab nõudluse, müügitulu ja lao prognoosimist”.
Oma ettekandes Kork:
* näitab nimekirja praegu toimivatest AI-lahendustest;
* räägib samm-sammult lahti ühe tarneahela planeerimist toetava masinõppega AI-programmi juurutusloo;
* esitleb nimekirja to-do-lists olevatest AI- ja tarneahelaprojektidest;
* annab hinnangu, millised saavad olema lähituleviku suuremad riskid.
Vaata täispikka programmi ja haara pilet >> www.supplychain.ee.
Jaekaubandust esindab vestluses Selveri äriarendusjuht Kristjan Anderson, hulgikaubandust Sanitexi jaekaubanduse võtmeklientide ja brändi osakonna juht Kristo Vardja ning tootmist Orkla Eesti Kalevi tehase juht Marika Tungel.
Tööstussektoris on laval veel HANZA Mechanics Narva tehase juht Juhan Terasmaa, trükitööstuse Kprint müügiosakonna juht Karol Karu ning Aurightec Estonia tarneahela- ja tootmisjuht Marko Kostap.
Kui palju teil töötajaid on?
Hetkel kuum
Hommikuse (19.03 - toim) seisuga oli 287.
Kui suur on teil tööjõu voolavus?
Tööjõuvoolavus on see, millega oleme pikalt tööd teinud. Oleme investeerinud inimeste heaolusse – heasse palka ja üldisesse organisatsiooni vibe'i. Täna meil on see näitaja 5,3 ja vabatahtlik voolavus on püsinud seal viie ümber juba kaks aastat.
Mis on need peamised põhjused, miks töötajad teie juures püsivad?
Oleme Võrus tegutsev rahvusvaheline ettevõte, aga oleme ka kogukonna ettevõte ja tegeleme ka oma kogukonna asjadega. Meil on oma võrkpallitiim Barrus. Meil on jalgpalliväljak. Me toetame ka kohalikku Kood Võru kooli jm arendusteemasid.
Me oleme kohalik ettevõte ja olen kindel, et see läheb inimestele ka korda. Loome neile hea töökeskkonna. Sellise tiimitunde loomisel kallal oleme palju vaeva näinud personaliosakonnast kuni juhtideni välja igal tasandil.
Mis te arvate sellest, et varsti tuleb juhtimine uuele generatsioonile üle anda? On teil seal tugevaid juhte peale kasvamas?
Ma usun, et on jah. Juhtide puudus ei ole kõige suurem mure. Suur mure on järgmised sammud eelkõige digitaliseerimise ja AI vaates. Kasutan võimalust siin Äripäeva raadios ja kutsun nutikaid inimesi mõtlema selle peale, et Võrus on super elukeskkond. Võrus saab teha väga ägedaid asju. Tulge sinna.
Kas teil on puudus inseneridest?
Oleme neid kasvatanud hästi palju majas sees. Ma ei sa öelda, et meil oleks inseneride puudus. Meil on oma tiim, kes insenere kasvatab, kellel on eesmärk, kuhu poole pürgida. Ja sellega oleme täna rahul.
Milliseid inimesi te eelkõige otsite?
Meil on tööjõuvoolavus viis protsenti - me väga ei otsigi, sest kasvatame oma inimesi. Otsime inimesi, kes tahaks tulla ja panustada laiemalt Lõuna-Eesti ja Kagu-Eesti tegevustesse laiemalt. Kes tahaksid mõelda väljapoole Tallinna ja globaliseerumist mõnes mõttes. Hoida elu maal, kus saab investeeringute toel teha neidsamu asju, mida saab teha ükskõik kus maailmas. Me ise usume, et meil on maailma moodsaim komponentide tehas. Meil on maailma parim tehas.
Üks žüriiliige tõi esile, et teie tehas paistis silma digitaliseeritud protsessijuhtimisega. Ja, et teate, mis eesmärk teil digitaliseerimise ja robotiseerimisega pikemas plaanis on. Mis te arvate, mis teie tehases žüriiliikmetele enim silma hakkas?
Žüriiliikmele Aleksandr Miinale jäi tõenäoliselt see silma, et meil on konkreetne digitaliseerimise plaan. Ja teeme esimesi võbelevaid samme ka AI suunas minnes. Meil on ettevõttes hästi tugev IT-tiim ja digitaliseerimise juht. Tervitan siinkohal Vaidot, kes on olnud ettevõttes 30 aastat ja, kelle silmis on sära kogu aeg. Kõige alus on inimesed, head juhid õiges kohas, usaldamine ja ressursside tagamine juhtkonna poolt. Ka maapiirkonnas on inimesi, kes suudavad teha maailmaklassi asju.
Te mainisite AI-projekte. Mis oli see, mille te viimati AI peale üle viisite ja mis andis sellise tõhususe, et teil tekkis vau-efekt?
AI-le üleminek oli meie puhul alguses konarlik. Ma arvan, et päris vau-efekti veel tegelikult lõpuni näinud ei ole, aga protsessid on lihtsamaks läinud. Me alustasime oma voogude planeerimisest või oma tarneahela majasisesest planeerimisest. Selle automatiseerimisest tarkade otsustega nii, et inimlikud eksitused sisse ei satuks. Ja see on nüüd vaikselt tööle minemas - esimesed omad vitsad on ka käes. Aga oleme rahul, sest teame, kuhu liigume, meil on järgnev plaan ka juba ees.
Me endiselt toodame ümmargustest palkidest kandilisi juppe ja see on suhteliselt lihtne protsess, aga ilma AI-d protsessis kaasamata me oma efektiivsust tõsta ja konkurentsis püsida ei suuda.
Mis need esimesed vead olid, mis te läbi tegite, et võib-olla siin on õppekoht teistele, et nad saaksid need vead vahele jätta?
Esiteks on AI selline sümbol täna, selle juurutamine ei ole see ju nii, et me hakkame nüüd juurutama AI-d. Me tegime esimesed vead siin umbes aasta tagasi. Me lihtsustasime üle selle, mida AI suudab teha, me usaldasime teda liiga palju. Me keskendusime endiselt nii-öelda masinõppelikele asjadele. See oli selline kompamine täiesti võõral territooriumil, kus ei oska inimesi isegi õpetada ja koolitada. Aga hakkasime lihtsalt minema, meeskond õppis selle käigus.
AI rakendamine toob kaasa ka suuremad küberohud, kas olete ka küberrünnakutega kokku puutunud või?
Õnneks ei ole. Aga küberturvalisus on meil ja tegelikult kogu puidusektoris täna hästi tugevalt fookuses. Ennetuseks teeme pidevalt palju tegevusi ja koolitusi. Pidevalt on meil käimas majasisene nn kompamine ja katsetamine võltsitud õngitsustega, kus ma ise olen, pean tunnistama, paar korda õnge läinud. Et see on hästi tõsine teema. AI puhul on see esimese järgu oht, millega peab arvestama. Meil on olemas ka küberhügieeni raamat, kus kirjas, kes millega tohib tegeleda ja millega ei tohi, kuhu andmeid anda ja kuhu mitte andmeid anda.
Küberturvalisus on digitaliseeriva maailma kiirust vaadates nagu ülikiiresti kasvav oht.
Kas tegelete nii-öelda ka töötajate koolitamisega küberohtude teemal või?
Ikka. Meil on kohustuslikud koolitused ja nagu ma ütlesin, meil on ka niimoodi, et praktiliselt iga hetk võid sa saada nii-öelda maja poolt kontrollitud küberrünnaku või õngitsuse oma telefoni või emailile. Kui sa klikid seda valesti, siis pead minema kohe koolitusele, mis on sul kohustuslik läbi teha.
Kuulsin, et olete ise kaks korda küberõngitsuse-katsetuse õnge läinud?
Jah, olen läinud. Ühe korra ma isegi helistasin sellise katsetuse peale maksuametisse ja küsisin, mis jama see on, et mulle isiklikult tuli mingisugune kiri tuli. Maksuametist selgus muidugi, et nemad pole kirjutanud ja see oli meie firmasisene pettuse-katsetus. Mul tuli ka minna koolitusele.
Aasta tehase konkurss toimus 5. korda. “Aasta tehas 2026” nominendid olid keemiatööstus Chemi-Pharm, betoonitootja Bauroc, puidutööstus Barrus, joogitootja A. Le Coq, mööblitööstus Tiksoja Puidugrupp ja elektriseadmete tootja Legrand Estonia.
“Aasta tehas 2026” suurettevõtete kategoorias on puidutööstus Barrus AS.
“Aasta tehas 2026” väike- ja keskmise suurusega ettevõtete kategoorias on mööblitööstus Tiksoja Puidugrupp AS.
Vastutustundlik tehas 2026 on joogitööstus A. Le Coq AS.
Aasta tehase žüriisse kuuluvad Lean Digitali partner Aleksandr Miina, Saksa Automaatika juht Ats Alupere, Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Tauno Otto, Leanesti juht Marko Saviauk ning Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe.
Seotud lood
Suursündmusel “Tark tööstus 2026” kuulutati välja ka aasta tehase konkursi võitjad, kelle hulgas on Barrus, Tiksoja Puidugrupp ja A. Le Coq.
Puidutööstusettevõte Barrus pälvis eile Aasta tehas 2026 konkursil suurettevõtete kategooria võidu. Žürii hinnangul tõi ettevõttele võidu tehnoloogiliselt küps lähenemine, kus digitaliseerimine, tehisintellektil põhinev planeerimine ja timmitud tootmise praktikad on muudetud reaalseks konkurentsieeliseks.
Liikluskindlustus on kohustuslik ka paljudele sellistele töömasinatele, millel puudub kohustus liiklusregistris registreerimiseks. See puudutab otseselt logistika- ja laondussektorit, kus igapäevaselt kasutatakse tõstukeid, laadureid ja muud liikuvat tehnikat. Sageli arvatakse ekslikult, et eravalduses kasutatav masin liikluskindlustust ei vaja, kuid tegelikkuses võib selle puudumine tuua kaasa märkimisväärse kulu.
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tööstur sai Elektrilevilt ja Eleringilt 5-miljonilise hinnapakkumise
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele
