Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Enim näevad käibekasvu puidutööstusfirmad
Tänavu ootavad enim käibekasvu puidutööstusfirmad. Koguni 71% Swedbanki uuringule vastanutest näevad võimalusi müügi suurendamiseks.
Enam-vähem sama optimistlikud on ka toidutööstusettevõtted - käibekasvu ootab 70% vastanutest. Kõige vähem optimismi on selles vallas ehitusmaterjalide tootjatel, neist ootab käibekasvu 56%.
45% toiduaine- ja 39% puidutööstusettevõtteid plaanib lähiaastal ka investeeringuid enam kui 500 000 euro eest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Antud uuringu tarbeks küsitles Swedbank 300 tööstusettevõtet.
Ettevõtjad plaanivad kasvatada käivelt keskmiselt 3% võrra aastas.
44% ettevõtetest prognoosib ka kasumlikkuse paranemist
Ekspordi osakaal käibest on jätkuvalt suur ning suur on ka ambitsioon seda veelgi kasvatada
Iga neljas tööstusettevõte sihib Saksamaa turgu
Peamiseks väljakutseks välisnõudlus, aga huvitav on ka ühe töösturi kommentaar "Mitte ainult eksporti, vaid kogu tootmist takistab EL-i arulage bürokraatia ja aruandlus".
Artikkel jätkub pärast reklaami
30% tööstusettevõtetest plaanib investeerida üle 500 000 euro.
Pikemalt saab Swedbanki analüüsi edasi lugeda SIIN
Swedbanki ettevõtete panganduse juhi Heiki Raadiku kinnitusel näitab värske tööstusettevõtete uuring, et vaatamata nõrgale välisnõudlusele on töösturite ekspordiambitsioon jätkuvalt kõrge.
Maailma suuruselt kolmas võrguseadmete tootja tootja Ericsson teatas eile, et plaanib kulude kärpimise programmi raames Rootsis koondada kuni 2200 töökohta, et kasumlikkust suurendada.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.