Viimase majanduskriisi kõrghetkel olid Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses kõige suuremad töötajate palkadekärpijad ja koondajad Eesti tööandjad, selgub täna Tartu ülikooli majandusteaduskonnas kaitsmisele tulevast Kerly Espenbergi doktoritööst.
Kui Euroopa Liidus kaotas keskmisena oma palgast kasvõi mõne sendi veidi alla 2% töötegijatest, siis Eestis pidi palgakärpega leppima kolmandik töötegijatest. Teist sellist riiki, kus 14% ettevõtetest kasutas põhipalgakärbet ja 25% tulemuspalgakärbet, Euroopas lihtsalt pole, vahendasid
ERRi raadiouudised.
Eesti tööandjad olid ka kõige agaramad koondajad, selgus doktoritööst. Kui Euroopas tööandjad kriisi tingimustes vähendasid töötajate hõivet sundpuhkuste ja töötundide vähendamise arvelt, siis Eestis koondas töötajaid iga neljas ettevõte. Vaid Tšehhis koondasid rohkemad ettevõtjad töötajaid kui Eestis.
Seotud lood
Päikeseenergia tootmise hoogsa lisandumise tulemusena on energiaturul tekkinud olukord, kus päikesepaisteliste ilmadega langevad elektrihinnad sageli nullilähedaseks või lausa negatiivseks. Seetõttu on viimastel aastatel päikeseparkide investeeringute tasuvus oluliselt vähenenud. See valmistab enim probleeme päikeseparkidele, mille kõrval puudub tarbimine või salvestuslahendus.